Eesti endine peaminister Mart Laar andis Soomes välja raamatu, milles kirjeldab Soome firma kaudu toimunud rublamüüki

Eesti endine peaminister Mart Laar andis Soomes välja mälestusteraamatu „Viro vuonna nolla” (tõlkes: Eesti aastal null).

Raamatus kirjeldab Laar kurikuulsat rublamüüki Tšetšeeniasse, mis toimus Soome firma Maag Oy kaudu. Tegemist oli salajase operatsiooniga „vanapaber”. Esimene diplomaatiline saadetis sularaha-rubladega läks Tallinnast lennukiga teele 1992. jõululaupäeval, vahendab MTV.

Eesti ajakirjanduse andmetel oli esimeses saadetises 500 miljonit rubla, aga Laar räägib raamatus neljast miljonist. Hiljem 1993. aastal tehti ajakirjanduse andmetel veel kolm lendu Tšetšeeniasse. Kokku müüdi 1,46 miljardit rubla. Kokku oli Eesti pärast rahareformi rublasid üle kahe miljardi.

Raha viidi keskpangast Tallinna lennujaama kolme sõiduauto ja ühe veoautoga. Lätlasest piloot Ivars Dudelis sõidutas rublad Tallinnast lennukiga An-26 Riia ja Minski kaudu Groznõisse. Eestlastel oli õnne, sest rublade müük kulges ladusalt. Näiteks lätlastel ei läinud nii hästi. Nende lennuk koos rubladega peeti kinni Moskva lennuväljal ja kui venelased seda kontrollisid, ei tunnistanud lätlased enam lennukit ega saadetist omaks. Lennuki ja selle sisu saatuse kohta info puudub.

Eesti rublad pärinesid Eesti Panga hoidlatest. Sinna jõudsid need 1992. aasta suvel, kui Eestis vahetati rahareformi käigus rublad kroonide vastu. Kroon oli Eestis käibel kuni euro kasutuselevõtuni 2011. aastal.

Eestis sõlmis koos rahareformiga Venemaaga kokkuleppe, et rublad antakse Venemaale üle. Ent Vene pool venitas rublade vastuvõtmisega ja kui Laar sai 1992. aasta sügisel peaministriks, siis kokkulepe enam ei kehtinud.

Samal ajal oli Venemaal hüperinflatsioon ja raha kaotas kiiresti oma väärtust. Eesti riigikassa oli tühi ja rublad tuli enne maha müüa, kuni nad päris väärtusetuks muutusid.

Mart Laari sisering üritas rublad maha müüa parimale pakkujale, aga seda tehti salajas, nii et isegi teised valitsuse liikmed polnud asjast teadlikud. Rublamüügi tehnilise poole eest vastutas Laari nõunik Tiir Pruuli. Laar kirjutab raamatus, et rublasid ei saanud müüa mõne Vene panga kaudu või viia autoga Punasele väljakule.

Kuulujutud rublade müügi kohta läksid ometi liikvele ja oma abi pakkus isegi endine metallikuninganna Tiiu Silves. Teda aga ei peetud usaldusväärseks. Lõpuks leiti Laari turvusringkonnast ärimehed Marek Strandberg ja Agu Kivimägi, kes salajase operatsiooni teoks tegid. Vahendajaks oli meeste Soomes registreeritud ettevõte Maag Oy, mis võttis tehingust 27-protsendilise vahendustasu.

Laar kirjutab raamatus, et keskpanga juht Siim Kallas andis välja salajase korralduse, millega rublad viidi Eesti Panga hoidlatest üle valitsuse rahahoidlatesse. See oli häma, sest valitsusel mingeid hoidlaid tol ajal polnud. Korralduse tegelik sisu oli rublad keskpanga bilansist välja viia.

Rublad ostis tol ajal iseseisvusvõitlust pidanud Tšetšeenia, kel oli puudus sularahast. Tehingut vahendas NLiidu endine piirivalveohvitser Aleksandr Rubis, kellest sai pankur. Tema korraldas asja koos Strandbergi ja Kivimägiga. Dollarid kanti Maag Oy kontole ja sealt Eesti riigikassasse.

Ostja oli algul soovinud, et raha loetakse enne tehingut üle. Miljonide rublade loendamine kas käsitsi või masinaga oleks aga võtnud liiga palju aega. Lõpuks loobuti rahatähtede loendamisest.

Mingeid leppeid ei allkirjastatud, kuna kumbki pool tahtis tehingut salajas hoida. Laar kirjutab raamatus, et teda üksikasjad ei huvitanud ja rublade müüki ta ei kahetse. Varsti hakkasid kuuldused lennukite kohta liikuma. Laar oli tehingu üle uhke. Operatsioon „vanapaber” oli õnnestunud. Eestil oli raha, et maksta välja pensionid ja soetada relvastust. Riik sai võtta riske senisest julgemalt.

Eesti müüs rublad viimasel hetkel, sest Venemaa tunnistas vanad kupüürid kehtetuks. Aga Eesti müüs hiljem veel väiksemaid rublakupüüre ka Tiiu Silvese kaudu Armeeniasse. Viimased rublad põletati ahjus ära.

Rublamüük sai saatuslikuks Mart Laari valitsusele, kuna Laar oli rublamüügi kohta avalikkusele valetanud. Rublade müüjaid üritati tuua kohtu ette, aga süüd ei suudetud tuvastada. Eesti riik sai rublamüügist Laari mälestuste kohaselt 1 916 547 dollarit.

Paar miljonit dollarit pole just suur summa, aga 1990ndate algul oli see noore Eesti riigi jaoks suur summa – üks protsent aastaeelarvest. Kui seda võrrelda Soome praeguse eelarvega, on summa võrdväärne poole miljardi euroga.

Kommentaarid
(Külastatud 1,161 korda, 1 külastust täna)