Lumelükkajatel on sel talvel olnud palju tööd. Helsingis kõlavad nüüd igapäevaselt viled – nii antakse märku, et on turvaline katuselt lund lükata.
Enne vile andmist on kontrollitud, et keegi ei jääks lume alla. Autod on eemaldatud või kaitstud ning lumelükkajad on katusel rihmade ja köitega kinnitatud. Turvaköied mõõdetakse nii, et lumelükkaja üle katuse ääre ei lendaks. Labidad on lükkajatel käe külge kinnitatud, vahendab Ilta-Sanomat.
Ühe katuse puhastamiseks kulub mitu tundi või terve päev.
Kui kõik turvameetmed on rakendatud, siis pole katusetöö hirmutav. Küll aga tuleb järgida üht olulist asja. Nimelt alustavad paljud algajad lumelükkajad katuse puhastamist räästast. Sellega kaasneb oht, et lumi ülevalt katuselt peale tuleb. Nõnda ei tohi mingil juhul teha.
Katusetööd on lumelükkajatele meeldiv vaheldus. Suvel on lumelükkajad kas plekksepad, katusepaigaldajad või -maalrid. Lisaks julgusele vajab katusetöö head koordinatsiooni ja sportlikku vormi.
Lumenpudotuksen ammattilainen on huomannut taviksilla yhden tavallisen virheen – “Niin ei missään tapauksessa saisi tehdä”
Helsingin Kalliossa soivat iltapäivällä pillin vihellykset. Niillä lumenpudottajat viestivät toisilleen, milloin lunta on turvallista pudottaa. Yllä olevalla videolla Matti Lindgren kertoo lumenpudotusvuosiensa hermostuttavimmasta hetkestä. Ennen vihellystä alue on tarkistettu, ettei kukaan varmasti jää lumen alle. Autot on siirretty pois alta tai suojattu ja lumenpudottajat kiinnitetty kattoon köysin ja valjain.