Läänemere ja Baltimaade kohal käib NATO ja Venemaa luureralli, intsidendid pea igapäevased

Läänemere ja Baltimaade kohal on läinud olukord olukord väga tuliseks. NATO ja Venemaa luurelennukitega seotud intsidendid on pea igapäevased ning sekkuma on pidanud isegi Soome ja Rootsi lennukid.

Olukord muutus pingeliseks jaanuaris, kui Rootsi teatas, et Vene õhujõudude signaalluure lennuk Iljušin Il-20M ja kaks hävitajat Suhoi Su-27 rikkusid Rootsi õhuruumi Rootsi laevastikubaasi ligidal Karlskronas ja õhujõudude baasi ligidal Blekinges, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Venemaa lükkas selle ümber ja edastas videod, kus hävitajad saadavad Rootsi signaalluure lennukit Gulfstream IV „Korpen” ja USA luurelennukit P-8 Poseidon. Vene info kohaselt olid need lennukid lähenenud Vene õhuruumile.

Läänemeri on praegu nagu pulbitsev pada, kõik jahivad teineteist, ütles Rootsi kolonelleitnant Jan Forsberg väljaandele Expressen.

Skandaal vaibus, aga asktiivne tegevus jäi alles. Läänemere kohal toimuvad luurelennud pea igapäevaselt. Riigid on salastanud info, kui palju ja kus.

Rahvusvahelises ja oma õhuruumis toimuvad luurelennud on lubatud. Lubamatud on need siis, kui sisenetakse võõrasse õhuruumi luba küsimata.

Signaalluurega kogutakse infot teise riigi kaitsejõudude kohta, hankides raadioside kaudu edastatud teateid ning radarite kiirgust. Eesmärk on koguda teavet selle kohta, kus väeosad ja relvasüsteemid asuvad, milline on nende ettevalmistus ja millised on meeleolud, räägib Soome kaitsekõrgkooli sõjaprofessor, kolonelleitnant Petteri Lalu.

Luurele pakuvad näiteks huvi sõjalised õppused ja õhukaitse või laevastiku raketisüsteemid.

Signaalluure lennukid lendavad 8-10 kilomeetri kõrgusel ja on võimelised sealt kuulama kaitseväe raadiosidet ning muid sõnumeid. Kaheksa kilomeetri kõrguselt võib kuulda 350 kilomeetri kaugusele, kõrgemalt veel kaugemale. Lähemalt kuuleb mobiiltelefone.

Signaalluure põhjal koostatakse infomaterjal, mille abil uuendatakse infot väeosade kohta. Luure objektid võivad omakorda levitada valeinfot või varjata tegevust sidesüsteemide ja radarite vaikse režiimiga.

Transponderiga varustatud lennukeid saab jälgida tsiviilkasutuses olevate radaritega. Neid lende jälgivad ka hobikasutajad.

Balticjami info kohaselt lendab Rootsi Gulfstream IV „Korpen” enamasti Eesti põhjarannikuni, sealt lõunasse ja seal mõned edasi-tagasi ringid Vene Kaliningradi sõjaväebaasi ligidal.

Ühendriikidest käib Baltimaade kohal luuret tegemas Boeing RC-135V Rivet Joint. Lisaks Läänemerele lendab see lennuk Eesti idaosas Vene piiri lähedal ja Poolas Kaliningradi lähedal.

Baltimaade taevas on tavaline külaline ka Itaaliast kohale lendav USA signaalluure droon RQ-4 Global Hawk. See tiirutab põhiliselt Kaliningradi ligidal ja Eesti idaosas vene piiri lähedal.

Viimasel ajal on olnud märgata ka USA mereväe luure- ja allveelaevade otsimise ning tõrjumise lennukit P-8 Poseidon. Lisaks käivad luuret tegemas Briti lennukid.

Ameerika lennukid lülitavad enamasti transponderi Läänemere kohal välja.

Rootsi ja NATO luurelendude kohta täpsem info puudub. Aastal 2014. ütles Vene õhujõudude toonane juht Viktor Bondarev, et NATO luurelende oli Läänemere kohal 8-12 tükki nädalas.

Riias asuva Balticjami Twitteri külje info kohaselt lendas Rootsi luurelennuk Korpen Läänemere kohal jaanuaris vähemalt 17 päeval. Kahel päeval käis lennuk Põhja-Rootsis, arvatavalt Murmanski infot kogumas.

Ühendriikide RC-135 lendas Kaliningradi kandis ja Eesti idaosas vähemalt kümnel päeval ning ilma piloodita Global Hawk neljal päeval. P-8 Poseidon käis Läänemere kohal kahel päeval.

Jaanuari algus oli vaiksem, ilmselt seetõttu, et Venemaal tähistati jõule.

Vilgas luurepäev oli 28. jaanuar, kui Venemaal olid Kaliningradis õhukaitse- ja lennuväeõppused. Kaliningradi ümber tiirutas siis kolm NATO signaalluurelennukit ja üks Rootsi oma.

Signaalluure nõuab pikaajalist tegevust, mistõttu ollakse õhus reeglina ebaregulaarselt ja võimalikult tihti.

Lendude põhjal võib aimata, mida tahetakse teada saada – lisaks vene Läänemere laevastikule ja muude relvajõudude üldisele infole. Alates Krimmi okupeerimisest on suurenenud Läänemerel ootamatu rünnaku oht. Rootsi jaoks kujutab ohtu Venemaa löök Kaliningradist Gotlandile ja Lõuna-Rootsile. Seetõttu jälgib Rootsi eriti teraselt Kaliningradi piirkonda.

Poola ja Leedu jaoks kujutab Kaliningrad samuti ohtu. Eesti ja Läti jaoks on oht piiri tagant Venemaalt tulev ootamatu rünnak. Seetõttu teevad liitlaste lennukid USA-st, Suurbritanniast ja Itaaliast luurelende Eesti idaosa kohal, kust saab jälgida Pihkva väeosades toimuvat.

Üks NATO ja Ühendriikide eesmärke on koguda infot Venemaa õhujõudude kohta. Selline luureoperatsioon kaasnes USA hävitajate F-35 esmakordse tulekuga Eestisse Ämari baasi kaks aastat tagasi. F-35 on loodud nii, et see on vaenlase radaritele halvasti nähtav.

Samal ajal kui F-35 oli Ämaris, lendasid Eesti kohal kolm USA signaalluure lennukit RC-135. Kahtlemata uurisid nad, kuidas Vene õhukaitsesüsteemid märkavad lennukeid F-35.

Lisaks signaalluurele hangitakse ka muul moel infot vastase kohta. Seetõttu täiendatakse luurelennukitelt saadud infot muul moel hangitava infoga. Lennuki RC-135 varustusse kuuluv külgvaatlusradar võimaldab hankida infot vastase mere- ja rannikukaitse ning lennuväljade kohta ja pildistada neid isegi kehva ilmaga.

Külgvaatlusradar kuulub ka Vene signaalluure lennukite Iljušin Il-20M ja uuema Tupolev Tu-214R varustusse.

Lennukil Iljušin Il-20M on pardal infrapuna ja elektro-optilised sensorid. Luuredroonil Global Hawk on nii optilised kui soojustundlikud vaatlusseadmed, samuti radar, mis suudab jälgida maal liikuvat sihtmärki.

Vene luurelennukite liikumisest Läänemerel on veel vähem infot kui Lääne omadest, kuna Vene luurelennukid ei lülita enamasti transponderit sisse. Lennuki Iljušin Il-20M lennud toimuvad Lääne infoallikate kohaselt regulaarselt. Venelased lendavad enamjaolt rahvusvahelises õhuruumis. „Pimedalt” liikunud Vene luurelennukid Iljušin Il-20M tekitasid 2014. aastal Läänemere lõunaosas kaks ohuolukorda lennufirmade SAS ja Canadair reisilennukitega.

Baltimaade õhuruumi valvavad NATO hävitajad on käinud väga tihti tuvastamas Vene luurelennukeid, teinekord lausa iga päev.

Läänemere lõunaosas pakuvad Vene luurelennukitele huvi Rootsi mere- ja õhujõud ning NATO maade Poola, Taani ja Saksa relvajõud. Jälgitakse ka Läänemerel liikuvaid NATO sõjalaevu. Aastal 2013 lendas Vene Il-20M Rootsis Gotlandi ja Ölandi saarte vahelt läbi. Rootsi Gripenid ei jõudnud lennata neid tuvastama. Venelasi huvitab roostlaste kaitsevalmidus ja sõjaväelised õppused.

Luure-Il-id lendavad ka Soome lahe kohal. Nad liiguvad edasi Läänemerele kuni Kaliningradini ja tagasi.

Soome lahe kohal suudab lennuk oma sensoritega jälgida nii Eestit kui Soome lõunaosa ning kuulata sõnumeid kuni Kesk-Soomeni välja.

Soome välispoliitika instituudi info kohaselt on luurelennukite lendude arv võrreldes 2014. aastale eelneva ajaga kasvanud. NATO andmetel oli tippaasta 2015. Siis sooritas NATO Läänemere kohal 185 Vene lennukite tuvastuslendu. Aastal 2016 oli neid 130, 2017. aastal 135 ja eelmisel aastal 140.

Soome õhujõudude andmetel on Vene lennukite aktiivsus Soome lahe kohal pärast 2015. aastat kogu aeg kasvanud.

Luurelendude aktiivsuse kasv näitab sõjalise aktiivsuse kasvu Läänemere ääres. Mida enam on tegevust, seda enam tuleb seda jälgida. Lisaks on Venemaa tegevus raskemini prognoositav kui varem. Alati tuleb kindlaks teha, kas Vene sõjaväeõppus on õppus või midagi muud.

Soome õhujõududel on üks luurelennuk, transpordilennuk CASA C-295M on varustatud USA Dragon Shield luuresüsteemiga. Soome tehakse luurelende alates 1970ndate aastate keskpaigast. Algul olid seadmed transpordilennukis DC-3. Alates 1990ndatest aastatest lennati Fokker F-27-ga ja nüüd siis CASA-ga.

Soome luurelennukid jälgivad Venemaal Pihkva väeosasid, Karjala maakitsusel toimuvat, Peterburi õhukaitset, Petroskoi hävitajate baasi ning Alakurtis, Petsamos ja Murmanskis asuvaid väeosi ja õhujõude. Ka Venemaa luurab Soome järele idapiiri taga. 2016. aasta kevadel tegi Vene Tupolev Tu-214R kahel päeval luurelennu Soome, Eesti ja Läti piiri ääres põhjast lõunasse. Selle kohta tuli teave, kuni lennuki transponder oli sisse lülitatud.

Signaalluure oli aktiivne ka Külma sõja ajal. Siis kuulusid Balti riigid Nõukogude Liitu. NATO maade luurelennukid lendasid siis Läänemerel pea igapäevaselt. USA RC-135 oli siis Läänemerel tavaline külaline. Lisaks ameeriklastele lendasid toona õhus sakslased, prantslased, isegi norrakad ja loomulikult rootslased. Nõukogude lennukid lendasid siis Soome lahel ja Taani ligidal.

Algul tulistas Nõukogude Liit USA luurelennukid alla, näiteks 1950. aastal tulistati Läti ranniku lähedal alla USA lennuk Privateer ja 1952. aastal tulistati Gotlandi kaguosas alla Rootsi luurelennuk DC-3. Alla tulistati ka DC-3 võimalikke ellujäänuid otsima läinud Rootsi lennuk Catalina.

Jamming on Twitter

Today Swedish Air Force is heading direction to Kaliningrad. Swedish Air Force, SVF623 Gulfstream S102B Korpen 102003, 4A81F8

(Visited 88 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid