Soomes tuleb korterit müües anda ostjale teada, kui seal on toimunud tapmine, üürimise puhul seda nõuet pole

Soomes peab korteri müümisel enne lõplikku ostjapoolset pakkumist andma teada, kui seal on toimunud tapmine, korteri väljaüürimisel seda nõuet pole.

Soomes müüakse ja üüritakse palju selliseid kortereid, kus on toimunud rasked isikuvastased kuriteod. Kui selline asi hirmutab, siis saab küsides selle kohta infot. Üürilevõtja peab aga leppima kuulujuttudega, sest üürileandjal pole kohustust sellistest asjadest teada anda, vahendab Yle.

Müügikuulutuses tavaliselt korteris toimunud kuritegudest juttu pole, aga sellest on vaja ostjat teavitada enne lõplikku pakkumist. Isegi sundmüügis olevate korterite puhul tuleb tausta kohta infot anda.

Sundmüügis korteritest, mida müüakse huutokaupat.com veebi kaudu tavaliselt eelmise omaniku kohta infot ei ole, aga seda on võimalik välja selgitada Maamõõduametist kinnistu numbri abil.

Need, kes tegelevad kurjategijate kohustuste katteks müüki pandud kinnisvara sundmüügiga ei pruugi isegi teada, kes oli vara omanik. See tuleb ostjal endal kindlaks teha.

Kinnisvara puhul on raske ka piiri tõmmata, kui vanadest kuritegudest tuleks teada anda. Kas sinna hulka kuuluvad ka 100 aastat tagasi toime pandud kuriteod?

Kinnisvara müügi puhul ei pruugi avalik tähelepanu tulla kasuks. Näiteks on kinnistuid, kus toime pandud mõrv müüdud aastaid, enne kui leidub mõni ostja.

Kinnisvaraspetsialistide väitel aga pole korteris toimunud kuriteod pannud inimesi ostust loobuma. Samuti ei hakata selle pärast hinnas tingima. Loomulike surmade kohta ei pea kinnisvara müüja teada andma, aga seda saab küsida näiteks naabritelt.

Soomes surevad inimesed loomulikku surma põhiliselt omas kodus. Pärast surma viiakse kadunuke kiiresti minema ja sellest ei jää mingeid jälgi. Selle kohta ei pea korterit müües infot andma.

Eluaseme üürimisel aga seal toimunud kuritegudest teada andma ei pea. Kui aga korteris on toimunud narkoäri, võib sellest siiski üürnikule teada anda, sest seal võidakse teha uurimistoiminguid või võivad käia ukse taga endised kliendid. Aga kui sellest on möödas juba kauem aega, ei ole tarvis teavitada.

Kinnisvaraspetsialistid tavaliselt annavad kinnistu kohta täpsemat infot, kui seda küsitakse. Tavaliselt vastatakse sellistele küsimustele ausalt. Kui näiteks küsitakse, kas seina sees olevad augud on kuulijäljed, võidakse vastata, et sellisena need paistavad küll. Tavaliselt on aga müüki pandud või üürile antud korter enne korda tehtud ja jäljed kõrvaldatud. Kui aga parketil on inimese kehavedelike jälgi, pole mõtet nende kohta luisata. Kui korterit vaatama tulnud klient küsib, mis jäljed need põrandal on, peaks vahendaja ausalt vastama.

Kui aga üürnik sureb korterisse, siis tavaliselt leping lõpetatakse. Sellisel juhul saab taustainfot näiteks naabrite käest küsida.

Ostaisitko kodin, jossa on tapahtunut murha? Kiinteistönvälittäjän on selitettävä luodinreikä seinässä tai ruumiin jäljet parketissa

Asuntokauppaa tehdessä henkirikostausta on kerrottava viimeistään, kun ostaja on tekemässä sitovan tarjouksen. Vuokranantajan ei tarvitse kertoa uudelle vuokralaiselle, onko asunnossa tapahtunut henkirikos.

Kommentaarid
(Külastatud 582 korda, 1 külastust täna)