Soome suursaadik: Eesti näeb Soomet julgeoleku garandina

Soome suursaadik Eestis Timo Kantola räägib, et kahe maa kaitsealane koostöö on tihe ja Eesti näeb Soomet piirkonna julgeoleku garandina.

Suursaadik Kantola sõnul on olnud suhetes ka kehvemaid aegu, aga praegu on see möödanik. See puudutab ka kaitsepoliitikat, kuigi Eesti on valinud NATO-liikmelisuse, kui Soome on hoidnud oma neutraalset joont, vahendab verkkouutiset.fi.

„Eestis saadakse hästi aru, et Soomel on Põhja-Euroopas turvalisuse ja stabiilsuse koha pealt tähtis roll. Maad nähakse kui julgeoleku garanti,” ütles septembris ametisse asunud suursaadik.

„Eestlased teavad hästi, et Soome on säilitanud suhteliselt tugeva kaitsevõime isegi siis, kui Külma sõja lõppedes paljud maad valisid teise tee,” ütles suursaadik.

Suursaadikule on kaitsepoliitika valdkond tuttav, kuna enne praegust ametit oli ta välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja asetäitja. Varem on ta olnud Soome esindaja Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni juures ning Soome esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekuasjade komitees.

Kantola rõhutab, et Soome kaitsevõime on küll tugev, aga ainult sellest ei piisa. Vaja on ka poliitilisi vahendeid, millega kindlustada rahu ja julgeolekut. Selline lähenemine on Läänemere piirkonnas pikalt töötanud ja loodud on juurde uusi foorumeid ja tegevusi. Euroopa Liidu ja NATO roll on siin eriti oluline.

Soome ja Eesti uuendasid 2017. aasta jaanuaris omavahelist kaitsekoostöö lepet. Kõige enam puudutab see ühiseid õppuseid ja infovahetust, aga ka palju muud. Tähtis on see, et tehakse koostööd. Mõlemale maale tuleb koostöö kasuks.

Ühised õppused pole enam sümboolsed nagu varem, näiteks 2018. aasta maikuus korraldatud õppusel Siil oli Soome väljas 250 sõjaväelasega.

Kahe maa tihedat kaitsekoostööd ilmestab fakt, et Eestis detsembri algul ametisse asunud uus kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tegi esimese visiidi Soome, kus võõrustajaks oli kindral Jarmo Lindberg.

Kindralmajor Heremil oli visiidi ajal Soome kaitsejõudude ja kaitsevõime kohta öelda kiidusõnu. See näitab, et kaitsekoostööl on kindel vundament. Herem ütles, et käis ise vaatamas Eesti ja Soome mereväe ühist miinitõrje ja laeva suurtükiväe õppust oktoobri algul Naissaare ligidal. Iga-aastase õppuse Baltic Shields eesmärk on arendada mereväe kaitsevõimet ja valmisolekut rahvusvaheliseks koostööks.

Kui Eesti liitus 2004. aastal NATO-ga, siis vaadati Soomes sellele positiivselt. Soomes nähti, et Eesti ja teiste maade liitumine NATO-ga suurendab kogu Euroopa julgeolekut. Suursaadiku väitel poleks alternatiivi olnud. Eesti NATO-liikmelisuse plusse nähti hästi ka Soomes. Ent oli ka teistsuguseid arvamusi, mis kuulub avatud arutelu juurde.

NATO-liikmelisus oli Eesti ja teiste Balti riikide iseseisev otsus ja seeläbi paranes piirkonna julgeoleku olukord. Seepärast on see ka Soome jaoks oluline asi. Selle otsuse tähtsus on avaldunud viimastel aastatel, kui sõjaline pinge Euroopas on viimastel aastatel kasvanud.

Pärast seda, kui Venemaa okupeeris 2014. aasta veebruaris Krimmi, on arutatud, kuidas selliseid asju saaks ennetada. Suursaadikul on hästi meeles Putini kuulus kõne Müncheni julgeolekukonverentsil 2007. aastal. Siis peeti seda suurustamiseks, aga hilisem elu näitab, et ta tegi avalikuks Venemaa uue strateegilise programmi, mille tulemused on nähtavad Gruusias, Ukrainas ja Süürias. Palju on arutatud seda, kuhu Venemaa tahab välja jõuda. Igaüks võib teha omad järeldused.

Samas aasta Pronkssõduri sündmused olid Eesti jaoks traumaatiline kogemus. Olukorras, kus Euroopa turvalisuse olukord on arenenud nagu on, on väga tähtis, et Eestil on seoses varasemate sündmustega küberturvalisuse vallas juhtiv roll, märgib suursaadik.

Suurlähettiläs: Viro näkee Suomen turvallisuuden tuottajana

Maiden välinen puolustusyhteistyö on arkipäiväistä, mittavaa ja mutkatonta. Viron palautettua itsenäisyytensä elokuussa 1991 Suomen ja Viron suhteissa on koettu monenlaisia vaiheita. Jos tiettyä kitkaa on joskus aiemmin esiintynyt, sellaisesta ei suurlähettiläs Timo Kantolan mukaan enää viitteitä näy. Tämä koskee myös turvallisuuspolitiikkaa, vaikka Viro on valinnut Nato-jäsenyyden samaan aikaan, kun Suomi on pitänyt kiinni sotilaallisesta liittoutumattomuudestaan.

(Külastatud 151 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid