Soome professor: juba pool arstiteaduse nimel tehtud toimingutest on mõttetud, neist on rohkem kahju kui kasu

Soomes on hakatud tõsiselt arutlema teatud meditsiiniliste protseduuride mõttekuse üle. Näiteks on palju juhtumeid, kus inimene on aastaid elanud vähiga ja võibolla oleks veel aastaid elanud, kui vähiravi poleks inimese eluküünalt lühikese ajaga kustutanud. Paljudel juhtudel ei põhjusta kasvaja inimesele mingeid vaevusi.

Samuti on küsitav, kas inimestele on mõtet teha sõeluuringuid. Arstiteadus ja tehnoloogia on arenenud sinnamaale, et inimesi on võimalik lõputult uurida ja ravida. Aga kas sel on sügavat mõtet? Ligi pooled meditsiinilised toimingud on täiesti mõttetud, leiab Helsingi ülikooli professor Teppo Järvinen.

 

-Reklaam-

 

Paari nädala pärast tuleb Helsingis rahvusvaheline sümpoosium Too Much Medicine (tõlkes: liiga palju ravi), kus hakataksegi seda küsimust arutama, vahendab Helsingin Sanomat.

Mõttetud diagnoosid ja ravi omakorda kulutavad täiesti tarbetult inimeste raha ja mõjuvad laastavalt kogu ühiskonnale.

Põhilised on kuus valdkonda, kus haigusi üle diagnoositakse:

  1. Vähi ülediagnoosimine. Vähid arenevad väga erinevalt, aga praegu ravitakse kõiki vähitüüpe ühtemoodi. Näiteks enamikul juhtudel ei arene eesnäärmevähk kunagi sinnani, et see inimesele vaevusi põhjustab. Siis on juhud, kus haigus areneb kiiremini, aga seda on võimalik peatada. Ja on juhtud, kus haigus on väga agressiivne, põhjustades surma ravile vaatamata. Soomes aga ravitakse põhiliselt vähitüüpe, mis kunagi vaevusi ei põhjusta. See tuleb asjaolust, et diagnoose pannakse täna paljuski samamoodi nagu 19. sajandil, mil haigusi tuvastati läbi mikroskoobi läätse, ilma tausta põhjalikumalt uurimata.
  2. Ortopeediline kirurgia, kus õlga ja põlve opereeritakse valu tõttu, on suures osas täiesti tarbetu. Soomes tehtud uurimise järgi on võimalik 80 protsendil juhtudel saada liigesepõletikust lahti antibiootikumide abil.
  3. Depressiooniravimid on enamalt jaolt samuti mõttetud ja neist on abi väga vähestel juhtudel. Küll aga võivad ravimid põhjustada algsetest probleemidest veel hullemaid kõrvanähte. Pikemas perspektiivis on seetõttu depressiooniravimitest rohkem kahju kui kasu.
  4. Riskihaigused on samuti selgelt ülediagnoositud. Näiteks vererõhutõbi ja kõrgenenud kolesteroolitase tuvastatakse teatud soovituslikult tasemelt. Kui USA-s möödunud aastal kriteeriume muudeti, tõusis vererõhutõbe põdevate patsientide arv üleöö 32 protsendilt 46 protsendile. Soomes on normaalse vererõhu näitajad kõrgemad kui USA-s, aga Soomeski räägitakse selles osas alandamise vajadusest. Nüüd aga tahetakse need määrad vaidlustada. Määrade alandamise taustal paistavad välja ravimitööstuse huvid. Ülediagnoosimine on põhjustanud üha enamate inimeste sidumise ravimitööstuse külge.
  5. Sõeluuringud nagu rinnavähi mammograafia on Soome professori väitel samuti valdkond, mis tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Nimelt on selgunud, et mammograafiast võib olla rohkem kahju kui kasu. Kolme-nelja mammograafia tulemusel tervenenud inimese kohta tuleb üheksa kiirituse või muu ravi tulemusel surnud inimest.
  6. Regulaarsed terviseuuringud teatud vanuses on saanud meditsiinis normiks. Inimestele, kel vaevused puuduvad, pole neist kontrollidest mingit kasu. Terviseuuringud toovad paratamatult kaasa veel lisauuringud, mis kõik neelavad tohutult raha. Kui lähtuda eeldusest, et inimene on terve, siis on üsna tõenäoline, et inimese olukorda ei suudeta enam paremaks teha. Rohkem ei tähenda alati enamat. Terviseuuringutest võidab enamasti teenuse pakkuja. Teenuse eest maksjal peaks olema selgroogu sellest loobuda.

“Jopa puolet lääketieteen nimissä tehtävistä toimista on turhia tai niiden haitat ovat suuremmat kuin hyödyt”, sanoo professori ja listaa kuusi esimerkkiä

Onko ihmiselle hyötyä vai haittaa siitä, että hänessä todetaan syöpä, vaikka sairaus ei koskaan tulisi aiheuttamaan hänelle minkäänlaisia ongelmia? Onko joukkoseulonnoista ja määrätyin väliajoin tehtävästä ikätarkastuksista todellista hyötyä ihmisille? Lääketiede ja teknologia ovat kehittyneet siihe Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 18 461 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid