Ahvenamaalased tahavad Soomest eralduda

Valdavalt rootsikeelne Soome osa Ahvenamaa tahab iseseisvuda. Ahvenamaa iseseisvumiseks on loodud koguni eraldi partei, millel on praegu 10-protsendiline toetus rahva hulgas.

Erakonna Ålands Framtid (Ahvenamaa tulevik) esimees Axel Jonsson ütles, et eesmärk on saada iseseisvaks riigiks. Praegu aga surub Soome ahvenamaalastele väikeste sammudega oma keelt peale, lisas Jonsson. Seetõttu taotleb Ålands Framtidin iseseisvuse rahvahääletust, vahendab Iltalehti.

Jonssoni sõnul teeks Ahvenamaa iseseisvumine mõlemale poolele head. Nii oleks paremad omavahelised suhted, selle asemel, et tülitseda. Konflikte on tekitanud näiteks isemajandamise seadus, rootsi keele kasutamine ja maksud. Soome valitsus pole olnud näiteks nõus Ahvenamaal kogutud makse tagastama Ahvenamaa eelarvesse. Ahvenamaa tahab nüüd oma maksude kehtestamise õigust.

Samuti leiab Ålands Framtid, et Soome pole kinni pidanud 1921. aasta keelekokkuleppest. Soomet muudetakse üha enam soomekeelseks, kuigi Ahvenamaale on lubatud, et nemad võivad edasi rootsi keelt kasutada. Nii näiteks ei suhtle Soome ametnikud enam alati rootsi keeles Ahvenamaa ametnikega.

Jonssoni väitel on rootsi keele positsiooni vähendatud mitmel moel, näiteks rootsi keele õppe kaotamisega koolides. Jonsson kardab, et sotsiaal- ja terviseasutuste reform (sote) vähendab rootsi keele kasutamist veelgi.

Soome erakondadest on põlissoomlastest eraldunud Sininen tulevaisuus (Sinine tulevik) teinud ettepaneku loobuda katseliselt mõnedes koolides praegusest kohustuslikust rootsi keele õppest alates 6. klassist ja anda võimalus valida mõni muu keel.

Lisaks on viimase 10 aasta jooksul eemaldatud kohustuslik rootsi keel ülikoolide sisseastumiseksamitest, samuti on kohustuslik rootsi keel eemaldatud avalike ametite nõuetest. Need ongi need väiksed sammud, millega rootsi keele osa vähendatakse, mistõttu inimesed pole enam huvitatud rootsi keele õppimisest.

Ahvenamaal elab 29 000 inimest. Jonsson väikse rahvaarvu pärast ei muretse, maailmas on veelgi pisemaid riike. Ahvenamaal on tugevad merenduse ettevõtted, lisaks pangandus- ja kindlustusfirmad.

Probleem poleks ka see, et Ahvenamaa jääb ilma Soome riigi toetustest. Iseseisvumisega saab Ahvenamaa omale sellevõrra rohkem maksuraha. Veelgi tähtsam on see, et Ahvenamaa inimesed saaksid ise oma elu üle otsustada, mitte ei tehtaks nende eest otsuseid kusagil kaugel Helsingis. Siis poleks Soome ametnikel vaja mureseda sellepärast, et nad ei oska piisavalt hästi rootsi keelt.

Ahvenanmaan itsenäisyyttä ajavan puolueen johtaja: Suomesta tulossa yhä enemmän yksikielinen: “Pienillä askelilla ruotsi suljetaan pois”

Videolla Ålands Framtidin puheenjohtaja Axel Jonsson kertoo, miksi Ahvenanmaan pitäisi hänestä itsenäistyä. Ålands Framtid (Ahvenanmaan tulevaisuus) haluaa kansanäänestyksen Ahvenanmaan itsenäistymisestä. Puolueella on puheenjohtajansa Axel Jonssonin lisäksi kaksi muuta edustajaa Ahvenanmaan maakuntapäivillä eli kymmenen prosentin kannatus. Jonsson uskoo, että Ahvenanmaan itsenäistyminen tekisi hyvää Manner-Suomen ja Ahvenanmaan suhteille.

(Visited 123 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid