Üha enam soome noori ei kõlba sõjaväeteenistusse vaimse tervise tõttu – armee sõel on muutunud tihedamaks

Üha rohkem soome noori jäetakse vaimse tervise probleemide pärast sõjaväeteenistusest eemale. Tänu sellele on vähenenud väeteenistuse pooleli jätnute arv.

Numbrid on murettekitavad. Aastal 2010 kutsuti Soomes sõjaväkke 34 000 noort. Neist 2032 vabastati vaimse tervise tõttu. Möödunud, 2017. aastal sai vabastuse 2501 noort, kuigi sõjaväkke kutsutuid oli vähem, 30 700, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Sõjaväest vabastatute koguhulk pole oluliselt kasvanud, küll aga on rohkem neid, kes vabastatakse vaimse tervise probleemide pärast.

Kui jätta kõrvale tsiviilteenistuse soovijad, jehoovatunnistajad ja muud seaduslikult väeteenistusest kõrvale jääjad, siis moodustavad vaimse tervise tõttu kõrvale jääjad 9 protsenti kutsututest.

Ülekaalu-taoliste „muude põhjuste” arv on seejuures sõjaväest eemale jäämisel vähenenud.

Sellised numbrid samas ei tähenda, et noormeeste vaimne tervis oleks oluliselt kehvenenud, ütles kaitsejõudude peapsühhiaater Pekka Räisänen. Nimelt on kaitsejõud kogu aeg koolitanud kutsealuste tervisekontrolli tegevaid arste ning see on hakanud tulemusi andma.

Sõjaväkke kutsumisele eelneva tervisekontrolli teeb tavaliselt omavalitsuse tervisekeskus. Sõjaväkke kutsumist puudutavatel koolitustel räägitakse, mis tüüpi inimesed on sõjaväes ohuks nii endale kui teistele. Kerge masendus või ADHD pole veel piisavad põhjused. Samas näiteks pikaajaline masendus, maniakaaldepressiivsus või kasvõi üks enesetapukatse aga juba on. Viimased on põhjused, millega inimest sõjaväkke ei võeta.

Vaimse tervise probleemid esinevad paljudel noortel, aga nende hulk pole oluliselt kasvanud. Viimased 20-30 aastat on olnud sellised, et 20-25 protsendil linnas elavatest noortest ja 10-15 protsendil maal elavatest noortest tuvastatakse vaimse tervise probleeme.

Varem oli teisiti. Sõjaväkke võeti palju vaimse tervise probleemidega noori, kuna vaimsele tervisele ei pööratud nii palju tähelepanu. Praegu on võetud eesmärgiks sõeluda kõik sõjaväkke sobimatud värbamisprotsessi käigus välja, et seda ei peaks tegema siis, kui väeteenistus on juba alanud.

See pole kellegi huvides, et inimene võetakse sõjaväkke ja siis paari nädalaga leitakse, et see on tema jaoks liiga raske koht.

Sõel näib toimivat, sest sõjaväeteenistuse pooleli jätnute arv on languses. Vaimsete probleemide tõttu jättis möödunud aastal sõjaväe pooleli 892 noort. 2013. aastal oli neid 991.

Kergete vaimsete häirete puhul võib sõjavägi olla isegi positiivne kogemus, aga see ei käi kaugeltki kõigi kohta. Sõjaväes ollakse suletud territooriumil, seal on varajane hommikune äratus ja tugev füüsiline koormus. Nõrgema närvisüsteemi puhul võib selline elumuutus probleeme süvendada.

Vaimse tervise hädade teesklemist pole kaitsejõududes peetud probleemiks. Selliseid juhtumeid on alati, mis tähendab, et sajaprotsendiliselt pole sõel kindel.

Vaimsete probleemide puhul võib inimesel olla halb kuulda, et ta sõjaväkke ei kõlba. Neile pakutakse tuge haridusministeeriumi Time Out programmi kaudu. Selle käigus suunatakse väeteenistusse kõlbmatud ning sõjaväe pooleli jätnud noored omavalitsuste noorsootöötajate hoole alla. Tähtis on, et noored ei tunneks end kõrvalejäetuna.

Yhä useampi nuori ei kelpaa armeijaan mielenterveysongelman vuoksi: puolustusvoimien seula tiukentunut – keskustele

Yhä useampi nuori karsitaan kutsunnoissa havaitun mielenterveysongelman vuoksi. Samalla asepalveluksen keskeyttäneiden määrä on vähentynyt. Osallistu keskusteluun aiheesta jutun lopussa.

(Visited 39 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid