Soome noored enam ei joo, kakle ega varasta – mis on juhtunud?

Numbrid näitavad, et Soome noored on võrreldes 1995. aastaga hakanud palju vähem jooma, kaklema ja varastama. Kui veel 1995. aastal vastasid 40 protsenti ehk pea pooled noored, et on varastanud, siis 2016. aasta vastustes märkis varastamist või muid süütegusid vaid 16 protsenti noortest.

Kaklused tunnistas paarkümmend aastat tagasi üles iga viies, nüüd on kakluste osa veel kaks kordas vähenenud.

Noorsugu on hüppeliselt kainenenud. Väga paljud noored ei tarvita üldse alkoholi ning joomine on muutunud väga harvaks. Uuringute järgi on 9. klassi noortest purju jäänud iga neljas, kui veel paarkümmend aastat tagasi oli iga teine.

Kuidas on noored muutunud nii korralikeks? Näha on noorte enesekontrolli osa suurenemist, vahendab Helsingin Sanomat.

Enesekontrolli suurenemisega põhjendatakse noorte kuritegevuse hüppelist langust nii USA-s kui Euroopas 1990ndatel aastate keskel. Kui varem avaldati kauplustest varastamisele tunnustust, siis nüüd enam mitte.

Kriminoloogide väitel kannustab noori isikutevahelist konkurentsi soodustav majanduskultuur, mistõttu ei taha noored mõne süüteoga oma tulevikku ära rikkuda. Praegu on väga lihtne Google’i kaudu inimese kohta infot leida. Teatakse, et iga asja koht jääb kusagile jälg.

Sotsiaalmeedias soovivad noored jätta endast head muljet ning propageerivad tervislikke eluviise. Nad on palju arukamad kui veel kümmekond aastat tagasi.

Kui Facebook tuli välja 2007. aastal, siis panid inimesed sinna üles joobes olekus peofotosid. Praegu on selline asi välistatud.

Uued meediakanalid muudavad inimese elu avalikumaks, mistõttu mõeldakse oma teod hoolikamalt läbi. Uuringud näitavad, et noored veedavad vähem aega üksteisega koos – rohkem ollakse kodus, kus saab mängida, vaadata telekat või suhelda internetis. Praegused grupid ei kogune enam tänaval, vaid koduseinte vahel ja vanemate suurema kontrolli all.

Olukorras, kus suur osa elab korralikult ja vaid väike osa läheb kuritegelikult teele, võivad kurjategijad hakata eralduma ja moodustada omaette gruppe. Kui varem sai palju asju teha ilma, et sind tembeldati kurjategijaks, on olukord teine, kui suurem osa käitub korralikult. Inimest on lihtsam tembeldada kurjategijaks ja ta ühiskonnast kõrvale heita.

Korralikust perest tavaliselt kuritegelikule teele ei minda – seda teevad need, kel kodus probleeme vägivalla ja joomisega.

Tilastoissa näkyy romahdus: nuoret eivät juo, tappele tai varasta – mitä oikein tapahtui?

Moni suomalainen on varastanut. Melkein yhtä moni on rikkonut paikkoja tai piirrellyt luvatta seiniin. Rikollinen menneisyys sijoittuu valtaosin nuoruuteen. Kun ensimmäinen nuorisorikollisuuskysely yhdeksäsluokkalaisille tehtiin vuonna 1995, lähes 40 prosenttia kertoi varastaneensa. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

Kommentaarid
(Külastatud 354 korda, 1 külastust täna)