Šokeeriv info: Soomes on eluiga pööranud langusse, mõnes kohas ollakse juba Ida-Euroopa tasemel

Soomes on toimunud murettekitav pööre: nimelt seni pidevalt kerkinud inimeste eluiga on pööranud langusse ja mõnel pool Soomes langenud lausa Ida-Euroopa tasemele. Põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine ja ülekaalulisus.

Meeste oodatav eluiga langes 2016. aastal 0,1 aasta võrra, naiste oma jäi samale tasemele. Enne seda oli soomlaste oodatav eluiga aasta-aastalt pikenenud.

Viinavikat niidab alla 80-aastaseid savolasi juba pea samapalju kui vähk. Soomes on maakonniti väga suured erinevused eluea pikkuses, vahendab Helsingin Sanomat.

Kas muutus tähendab seda, et Soomes on tipp saavutatud? Ilmselt see nii siiski pole, sest näiteks Islandil ja Šveitsis on meeste oodatav eluiga kerkinud üle 80 aasta. Jaapanis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Šveitsis on naiste oodatav eluiga üle 85 aasta.

Ühe aasta põhjal veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa, aga see paneb mõtlema. Asjatundjate väitel on Soomes mõnes piirkonnas eluiga pikem, teises lühem. Näiteks Turus 80-aastaste ja vanemate meeste eluiga pikeneb. Naiste eluiga on aga languses Hämeenlinnas, Lappeenrantas, Joensuus, Mikkelis ja Vaasas.

Soomes täna sündivate tüdrukute eluea pikkus erineb maakonniti 2,5 aastat ja poistel 3,8 aastat. Kolme aastast erinevust eluea pikkuses lähtuvalt elukohast peetakse Soomes juba väga suureks, kuna eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste loomine.

Näiteks Soome Pohjanmaa meeste eluiga on üks pikemaid maailmas ja võrreldav teiste Põhjamaadega, siis Ida-Soome Kainuu meeste eluiga jääb Läti, Ungari, Türgi ja Poola tasemele.

Kuigi soomlaste eluiga on läinud langusse, soovitatakse inimestele jätkuvalt samu asju mis varem: sööge tervislikult, liikuge, ärge suitsetage ja jooge mõõdukalt. Eluviiside osakaal inimese eluea pikkuse puhul on 80-90 protsenti. Muud tegurid nagu teenused mõjutavad vaid 10-20 protsenti.

Erinevused maakonniti tulevad erinevustest eluviisides. Näiteks savo mehi niidab alkohol samapalju kui vähk. Ehk siis samapalju kui kõik vähihaigused kokku. Alkohol ja enesetapud on Kainuus peamised meeste surma põhjused. Hoopis teistsugune on olukord lääne pool Pohjanmaal, kus alkoholi põhjustatud surmasid on kolmandiku võrra vähem.

Viimase 30 aastaga on oodatav eluiga Soomes kasvanud hoogsalt: tüdrukutel 5,4 aastat ja poistel 7,9 aastat. Sugudevaheline erinevus on langenud 8,2 aastalt 5,7 aastani.

Eluiga on pikenenud, kuna ravivõimalused on paranenud, ja mis peamine, muutunud on eluviisid.

Suitsetamine on küll vähenenud, aga selle asemele on tulnud ülekaal. Värskete andmete põhjal on Soomes juba 2,5 miljonit ülekaalulist inimest, kelle kaaluindeks on üle 25. Ülekaal seletab ka erinevused maakonniti: Pohjanmaal on pakse mehi (kaaluindeks üle 30) 18,8 protsenti, Kainuus aga 28,5 protsenti.

Lisaks ülekaalule mõjutab eluiga alkohol. 2016. aastal Soomes alkoholi tarvitamise langus peatus ning alkoholiga seotud surmade arv pööras tõusule. Samuti hakkas tõusma enesetappude arv.

Eelmistel kordadel oli soomlaste eluiga languses majanduskriisi aastatel 1994-1995 ja aastatel 2006-2007. Paar aastat enne seda, 2004. aastal muutus alkoholi toomine Soome vabamaks seoses Euroopa Liidu laienemisega ning Soomes muutus alkohol odavamaks seoses maksulangusega. Pärast seda lühenes soomlaste eluiga seoses alkoholisurmadega. Viinavikat niidab väiksema sissetulekuga inimesi: töötuid ja pensionäre.

Arvatakse, et alkoholi tarvitamist mõjutab usk. Läänepoolsetes luterlikes maakondades tarvitatakse alkoholi vähem kui idapoolsetes õigeuslikes maakondades. Õigeusklike jaoks pole alkoholi tarvitamine mingi patt.

Soomlaste tervist on oluliselt mõjutanud suitsetamine. Näiteks kui peale sõda suitsetas Soomes kolm neljandikku meestest ehk enamus mehi, siis nüüd tõmbab suitsu väga väike osa – vaid iga kaheksas mees.

Varem on erinevusi eluea pikkuses piirkonniti põhjendatud erinevate geenidega, aga viimase 30-40 aasta jooksul on kõigi soomlaste eluiga pikenenud 10 aasta võrra – geenid pole selle ajaga muutunud. Küll aga võib olla tõsi see, et teatud eluviisid mõjutavad enam teatud geenidega inimesi. Näiteks mõjutab ühtesid inimesi suitsetamine, alkohol ja ülekaal rohkem kui teisi. Samas näiteks vähihaigused on ühtlaselt jaotunud üle kogu Soome. Veresoonkonna haigused võtavad aga Lapimaal ja Kainuus inimelusid rohkem kui mujal. Alkoholisurmad ja enesetapud on tavalised Lõuna- ja Põhja-Savos ning Kainuus.

Mis siis põhjustab selliseid erinevusi? Üks seletus on asjaolu, et tervemad ja tugevamad lahkuvad maapiirkondadest ning haiged jäävad. Ning sellistes kohtades, kus on vähem kõrgelt haritud inimesi ning rohkem töötuid, ka juuakse ning suitsetatakse rohkem. Nii haridus kui sissetulekud mõjutavad oluliselt inimese eluviise. Haritud inimesed pööravad tervisele suuremat rõhku, toituvad tervislikumalt ja käivad eraarsti juures. Ebatervislik toitumine, alkohol ja suitsetamine võivad kanduda edasi põlvest põlve. Inimene pärib oma vanematelt ja vanavanematelt nende tavad.

Meeste puhul sõltub eluea pikkus ka sellest, kas mees on abielus või mitte. Abielusõrmus pikendab oluliselt meeste eluiga. Paarisuhte eelised on teada: partner sunnib sööma rohkem rohelist ning teeb märkusi joomise ja suitsetamise kohta. Paarisuhtes olev inimene jõuab kiiremini arsti juurde, kuna elukaaslane käib peale. See seletab, miks rootsikeelsetel rannikualadel elavad inimesed kauem: seal on pikad kooskäimise traditsioonid.

Kuigi igal pool Soomes on suitsupakkidel hoiatussildid, porgand on odav ja jooksuradasid leidub igal pool, on ometi inimeste vahel suured erinevused. See tuleb inimeste erinevast sotsiaalmajanduslikust olukorrast: näiteks töötud jäävad kõrvale ja on vähem motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Seetõttu aitab töötuse vähendamine kaasa inimeste tervise paranemisele. Kahjuks on Soomes nii, et inimeste tervise pärast muretsetakse pidupäevakõnedes, aga igapäevastes otsustes see ununeb. Kõige parem näide on uus alkoholiseadus, mis lihtsustab alkoholi kättesaadavust. Seda teatakse, et sellised muutused on kõige kahjulikumad just kehvades oludes inimestele, ent ometi nii tehakse.

Soome statistikaamet on arvestanud, et kui kõigil soomlastel läheks nii hästi nagu Pohjanmaa inimestel, siis väheneks alkoholisurmade arv kümnendiku võrra. See tähendab üle Soome kümneid tuhandeid juurde võidetud eluaastaid. Asjatundjate väitel on oluline hoolitseda ka kehvikute eest – see pole ainult eetiline küsimus, vaid kasulik kogu ühiskonnale.

Soomlaste tervise olukorda peaks parandama praegu käimas olev sotsiaal- ja terviseteenuste reform ehk nn sote-uudistus.

Huolestuttava käänne: Suomalaisten elin­iän kasvu tyrehtyi, osassa maata ollaan jo Itä-Euroopan lukemissa – Katso, miten ja kuinka pitkään omassa maa­kunnassasi eletään

Kutsuuko hauta suomalaisia entistä aikaisemmin? Alkavatko lihavuus ja alkoholiongelmat näkyä entistä rajummin elinajanodotteessa? Näitä kysymyksiä asiantuntijat saattavat kohta joutua pohtimaan, sillä tilastot paljastavat huolestuttavan käänteen: suomalaisten odotettavissa oleva elinikä ei enää juuri pitene. Virallisten tietojen mukaan suomalaismiesten elinajanodote kutistui vuonna 2016 noin 0,1 vuodella, naisten luku pysyi edellisvuoden tasolla.

(Visited 97 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid