Inimesed, kes pole teadlikud oma veresoonkonna haigustest, näiteks ateroskleroosist, võivad külma ilmaga hinge heita, kuna külm suurendab hüppeliselt koormust nii südamele kui veresoontele.

Külm ilm suurendab järsult südame hapnikuvajadust, suurendab tromboosi ohtu ning tõstab vererõhku. Inimese elundid ei pruugi survele vastu pidada, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes on suure külma tõttu antud hoiatused esmaspäevaks, teisipäevaks ja kolmapäevaks. Pakasega on äkksurma oht ja see puudutab neid, kes pole oma haigustest teadlikud. Äkksurm võib tabada nii noori kui vanemaid inimesi.

Lisaks veresoonkonna haigustele on külma puhul riskirühmas need, kel on astma või diabeet, samuti lapsed, vanurid ja need, kes töötavad välitingimustes. Nemad peaks olema külmaga ettevaatlikumad.

Probleemid algavad riskirühma kuuluvatel inimestel juba siis, kui külma on alla 10 kraadi ja puhub tuul. Teisipäeval langebki Soomes ka päevasel ajal õhutemperatuur alla 16 külmakraadi ning puhub tugev tuul.

Äkksurma põhjustab südame seiskumine, mis tuleneb südame rütmihäiretest, mida omakorda põhjustab südamelihase hapnikupuudus.

Ühe uurimuse järgi sureb ainuüksi Põhja-Ameerikas igal aastal ligi 200 000 inimest äkksurma. Üle maailma sureb igal aastal nii 4-5 miljonit inimest. Külm ilm on üks peamisi äkksurma riskifaktoreid.

Kovilla pakkasilla ja äkkikuolemilla yhteys – Suurimmassa vaarassa ovat nuoret ja aikuiset, jotka eivät tiedä sairastavansa sepelvaltimotautia

Näinä päivinä sää jäähtyy niin hyytäväksi, että Ilmatieteen laitos antoi pakkasvaroituksen Etelä- ja Keski-Suomeen maanantaille, tiistaille ja keskiviikolle. Kylmässä sydänperäisen äkkikuoleman vaara kasvaa. Uhka on suurin niillä, jotka sairastavat sepelvaltimotautia tietämättään. Heihin kuuluu myös päällisin puolin terveiltä vaikuttavia nuoria ja aikuisia.