Soome presidendi uusaastakõne 1. jaanuaril 2018

Järgneb Soome presidendi Sauli Niinistö täna keskpäeval peetud uusaastakõne, mida kandis üle Soome Yle.

Rahvas,

 

-Reklaam-

 

oleme mööda saatnud juubeliaasta, iseseisvuse sadat aastat on mitmel moel austatud ja tänuga meenutatud.

On olnud põnev jälgida, kuidas peomeeleolu valdas inimesi aasta jooksul üle terve maa. On räägitud minevikust, vaadatud tulevikku ja eelkõige, tuntud oma soomluse üle ehedat uhkust.

Aastasada võib kergesti luua mulje, et see olekski nagu ajaloo pöördepunkt, kus on aeg enne seda ja aeg pärast seda. Juubeliaasta selge sõnum oli siiski see, et Soome suund on olnud õnnestunud, mistõttu on mööda seda teed hea minna tulevikku. Aasta märksõna oli „Üheskoos”; seda peeti edu saladuseks ja ka võtmeks tulevikku.

See alanud aasta nõuab aga enda sisse vaatamist. Aastate 1917 ja 1918 mälestused on peaaegu vastandlikud. Kõigepealt sündis parim ja siis kohe halvim, mis rahvaga võib juhtuda. Iseseisvuse aastast sai kodusõja aasta, ning vahepealne aeg pole kõiki arme peitnud.

Iseseisvuse algus polnudki siis „üheskoos”, vaid üsna eraldi. Seda kõike ei saa niisama lihtsalt minema pühkida. Ajaloo suhtes tuleb julgeda olla aus, kuna ainult ausus loob eelduse usalduse tekkeks. Ühiskond on tugev, kui ta suuda käsitleda ka valusaid teemasid. Minevikus tuleb otsida lepitust.

Siiski, jääb küsimus vastandlikest aastatest. Alles aastakümnetega kasvas usaldus vabariigi suhtes. Sündis läbi inimeste vahetu osalemise; olen selles osaline, üheskoos.

Nende asjade õppetund on meile selge: on erinevaid vaateid, inimestel on erinev taust, veendumused ja eesmärgid, igaühel on õigus oma arvamusele. Ja seda tuleb osata austada, isegi kui ise arvame teisiti.

Ühtsus on ilus sõna. Meil on ühtsus; see võib tähendada sügavat samasust, samamoodi nagu seda, et oskame erilisusest hoolimata teineteist mõista. Teineteise mõistmine ja seeläbi saavutatud ühtsus, sel viisil on meil hea üheskoos jätkata ka siit edasi.


Iseseisvus on nii kingitus kui kohustus. Ja kohustusi meil jätkub.

Kadunud aastakümne järel on majandus jälle pöördunud tõusule ja tööhõive hakanud paranema. Seda pööret on hädasti vaja. Siiski pole majandus saavutanud veel 2008. aasta taset.

Lisaks kasvule on nii avalik kui eratarbimine kasvanud, mida on võimaldanud võlakoormuse kasv. Laenu on pakutud läbi keskpankade ulatuslike ergutusmeetmete.

Hästi teada tõde on see, et eksportiva riigi majandus on suuresti sõltuv nõudlusest maailmas. Nüüd on põhjust teadvustada, et võlgades majandus on suuresti sõltuv suurte keskpankade poliitikast.

On õigusega hoiatatud, et suur rahapakkumine on toonud kaasa võlgade ja hindade kasvu. Rahapoliitika karimistamine, kuhu ükskord maailmas vältimatult jõutakse, toob kaasa keeruka olukorra. Mõistlik ettevaatlikkus on praegu õigustatud.

Maailmamajanduses on käimas suur muutus, kus tehnoloogiline areng mõjutab kiiresti terveid tegevusvaldkondi ja muudab senist töö mõistet. Me peame kindlustama, et käime ajaga kaasas ja oleme konkurentsivõimelised. Ja mitte lihtsalt kaasas – Soomes ja Soomel on eeldused olla arengu eesotsas.

Viimastel aastatel on teinud rõõmu noorte soov hakata ettevõtjaks. Meeleolud ametikoolidest kuni Slushini peegeldavad laiemat muutust. Noored loodavad oma mõistusele ja käteosavusele.

Noortel on ka muresid. Sügisel avalikustati uuring, milles kaardistati soome noorte turvatunnet. Sõnum oli tõsine, kuna nende maailmas on üha rohkem turvatunde puudumist. Ohutunne ei tule seejuures väljastpoolt, vaid ühiskonna seest, nagu näiteks mure hakkamasaamise, ebavõrdsuse ja immigratsiooni pärast.

Jätkuvalt on paljud noored Soomes tõrjutud, kiusamine jätkub nii otse kui sotsiaalmeedias ja #metoo liikumine näitab, kui palju tegelikult noori ahistatakse. Olukord paraneks, kui tunnetataks empaatiat või kasvõi osataks teist inimest austada. Et oleks mõistmine ja seeläbi saavutatud ühtsus.

Noorte muresid aitab leevendada lootuse äratamine, et raskustest saadakse üle. Oleme korduvalt tõdenud, et Soomes on kõigil võimalus. Üha rohkem tuleb aga välja, et kooliraamatute ja õppevahendite kallidus takistab teismeliste puhul õpingute jätkamist. Või et hoolimata heast tahtest ei leidu noortele töökohti. Pidagem siis kinni sellest, et kõigil oleks ka tegelikult see võimalus.


Soome välis- ja julgeolekupoliitiline olukord on tõsine, aga maailmas pulbitseb. Ja see mõjutab meid ja kõiki.

Viimasel ajal on vähesed rahvusvahelise poliitika sündmused olnud soovitud, veel vähem head. Lõppenud aastal on Põhja-Korea suur relvastumine olnud uus täiendus niigi ulatuslike julgeolekuohtude reas.

Üha selgemalt on näha, et Hiina, Venemaa ja USA istuvad, vahelduva eduga, selles lauas, kus otsustatakse maailma tuleviku üle. Hea asi on see, et suured omavahel räägivad. Meie seisukohalt on probleemiks need puuduvad toolid: EL on jäänud kõrvale ja ÜRO roll marginaliseerub.

Suurte vahel on õnneks kohta ka väikestele. Soome pakub vajadusel meeleldi häid teenuseid. Soome tegutsebki aktiivselt, et toetada kindlust ja dialoogi nii Läänemerel, Arktikas kui kogu maailmas.

Enne jõule tuli ÜRO-st kaks sõnumit. Positiivne on, et julgeolekunõukogu otsustas ühehäälselt Põhja-Korea lisasanktsioonide osas. Negatiivne oli see, et USA on kritiseerinud teravalt maailmas toimuvat.

Soome toetab ÜRO peasekretäri Guterresi ettepanekut organisatsiooni uuendada. Eesmärk on lisada ÜRO tegevusse mõjukust ja vastutust. See on õige, kuna puudustele vaatamata on ÜRO asendamatu tegur maailmas rahu ja julgeoleku tagamisel.


Elame kogu inimkonna jaoks otsustaval ajal. Kliimamuutus pole lihtsalt arvamuse asi, vaid tegelik oht. Liiga paljude jaoks on see arusaam tulnud hilja ja oleks tulnud veel hiljem ilma nende inimesteta, kes on kella helistanud. Hea, et on ärgatud!

Nüüd on tegutsemise aeg, ja mitte tavalises rütmis, vaid kiiresti. Oleme rongist maha jäämas.

Soome võtab ja kannab vastutust. Oleme seotud Pariisi kokkuleppe täitmisega ja just täiendanud rahvusvahelist kliimarahastust. Ka Soome cleantech-tööstus on arendamas jätkusuutlikke lahendusi.

Igaüks meist peab võtma ja kandma vastutust; meie elustiil toodab kriitiliseks muutuvat koormat planeedile. Maailm pole ainult meie jaoks, see on tulevaste põlvede jaoks. Ja meie peame seda hoidma.

Maailma rahvastik kasvab kiiresti. On vastuoluline, et rahvastik suureneb seal, kus laste ülalpidamine on raske, kus elutingimused on ka muidu kehvad ja eriti ohus kliimamuutuse tõttu. Tuleb ette julmust, tuleb ette rännet, võib tulla isegi massiline väljaränne.

Seetõttu on vajalik aidata ja toetada naisi arengumaades. Tüdrukud peavad saama käia koolis ja otsustada oma elu üle. See on vajalik neile endile, aga samal ajal meie kõigi jaoks. Naiste panus on olnud korvamatu Soome enda arenguloos. On raske ette kujutada, kuidas inimkond saab hakkama ilma seda jõudu vabastamata.


Maailm muutub, aga midagi jääb samaks. Juba Seitsme venna Juhani teadis, kuidas „Kõik läheb hästi, kui me ise oleme ühel meelel ja lepime kokku. Ent kui otsime riidu, siis leiame alati põhjuse kaelaväänamiseks.”

Soovin teile kõigile head alanud aastat ja Jumala õnnistust!

(Visited 127 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid