Meie tulevik on üheskoos – välisminister Timo Soini kõne Tuglase seltsi seminaril

Eesti ja Soome kultuurisuhteid arendav Tuglase selts Helsingis (Tuglas-seura) pidas 1. detsembril seminari seoses kahe riigi suhete 100. aastapäevaga.

Avakõne pidas seminaril välisminister Timo Soini:

Head kuulajad, esinejad ja Soome ja Eesti sõbrad

Tänavune aasta on olnud hea nii Eestile kui Soomele. Me pole ainult lähedased naabrid, vaid ka peaaegu samavanused. Kuigi ea poolest oleme juba vanurieas, käivad ühiskonnad ajaga kaasas – ja mõnes asjas mitu sammu eespool.

Aasta 2017 on Soomele olnud meeldejääv. Mul on olnud au olla välisminister Soome 100-aastase iseseisvuse tähtaastal. Olen kohtunud oma Eesti kolleegiga tänavu mitmel korral, samuti on käinud Soomes riigivisiidil president Kaljulaid. Tänu ühisele ajaloole on aasta jooksul lauldud ja on hea, et varsti ilmub lauluraamat 100 Ühist laulu. Ühised laulud ja ühised sõnad on oluline osa ühisest loost.

Iseseisvust on põhjust tähistada, aga ka hoida. Iseseisvus pole Soomele ega Eestile olnud enesestmõistetav.

Mõlemil on olnud oma sünnivaevad. Omad võitlused. Soomes pole me unustanud, et oleme iseseisvuse eest maksnud ränka hinda. Talve- ja jätkusõja kogemused on oluline osa soomlaste iseseisvusloost. Paljud eestlastest vabatahtlikud võtsid sellest osa. Ajalugu on jätnud jälje meie ühiskondade arengule. Ajalugu lihtsustab ka Soome ja Eesti teineteisemõistmist. Ajalukku ei saa jääda toppama, aga sellest ei saa üle. Tulevikku vaatame me koos Eestiga.

Austatud kuulajad,

Soome ja Eesti jagavad samu väärtusi ja väljakutseid Euroopas ja mujal maailmas. Soome kuulub Põhjamaade hulka, aga ka Läämeremaade perre. Soome ja Eesti vastastikune koostöö on tihe, aga tähtis on selle tihendamine. Meid ühendab ka Euroopa Liit, mille alustele kahepoolne koostöögi paljuski rajaneb. Kahepoolsete suhete tihendamine on tulevikuski tähtis. Oleme saanud kasu inimeste ja kaupade vabast liikumisest maade vahel ja ühise välis- ning kaitsepoliitika tihendamisest.

 

Eesti on ELi eesistujamaa ajal, kui ELi ees on palju väljakutseid. Migratsioon, idanaaberlus, ELi tulevik, sh sisemine ja väline julgeolek ning Brexit on teemad, millega ELi riikidena puutume koos kokku. Eesti on eesistumisega hakkama saanud hästi ja suutnud esile tõsta olulisi teemasid. Siin on meilgi midagi õppida. Soome jagab Eestiga samu prioriteete. Eriti digitaalne Euroopa ning andmete ja info liikumine üle piiri on ELi tulevik, see on viies vabadus.

Soome ja Eesti on digitaliseerumise ja innovaatilise tehnoloogia teerajajad ja mõlemas riigis on olemas potentsiaal olla arengu eesotsas. Oleme edukad X-Tee/Palveluväyla koostöö arendamises.

Tehnoloogia ja digitaliseerumine viivad ühiskondi edasi, ja siin oleme suunanäitajad terves maailmas. Interneti kaudu on sõnavabadus levinud kõrvalistesse küladesse nii Aafrikas kui Aasias. Ent siingi peavad olema piirid. Vihakõnele ei saa olla kohta. See on teinud võimalikuks majandusliku arengu ja lisanud läbipaistvust, mille tõttu on sellest saanud oluline töövahend korruptsiooni vastases võitluses. Selles laias valdkonnas on ka tehisintellektil tulevikus üha suurem roll.

Head sõbrad,

Soome juubeliaasta teema on „Yhdessä” (Üheskoos). Globaalseid väljakutseid on võimalik võita vaid tegutsedes partneritega koos. Ilma laiapõhjalist rahvusvahelist koostööd ei suuda me tulla toime näiteks kliimamuutusega seotud väljakutsetega. Arktiline koostöö on üks välispoliitiline prioriteet, kus saavad kokku nii kliimamuutusega tegelemine kui tuleviku kaubanduse potentsiaali kasutamine ning põlisrahvaste huvid. Me peame koos tegelema ka suurriikide poliitika muutuse, kriiside ja lähipiirkonna julgeolekupoliitiliste ohtudega. Teineteise välis- ja kaitsepoliitika diskussiooni jälgimine ja sügavam mõistmine on seetõttu väga olulised. Me mõlemad toetame õigusriigi põhimõtteid, aga meil peab olema oma agenda, muidu seatakse meile kellegi teise agenda.

 

Majandussuhete arendamine peab olema keskne eesmärk. Kasvusektoreid tuleb aktiivselt kaardistada.

Potentsiaali on jätkuvalt, kuigi majandused on juba laialt integreerunud. Soome on Eesti tähtsaim kaubanduspartner ja Soome ettevõtted on Eestis suuruselt teised investorid, tööandjad ja maksumaksjad.

 

Tuleviku projektid on muu hulgas infrastruktuuri valdkonnas nagu Rail Baltica võimaldab kaubavedusid Eestist läbi Baltimaade kuni Kesk-Euroopani. Sellega seostub pikemas perspektiivis võimalik Soome lahe all kulgev tunneliühendus ning raudteeprojekt läbi Soome kuni Jäämereni välja. Lisaks on tihe koostöö energiasektoris ja sellele tuleb veelgi lisa.

Ühiskonna arendamine on laiapõhjaline töö. Kummalgi riigil on omad väljakutsed. Eestis otsitakse muu hulgas võimalusi suurendada väikest sündimust ning vähendada regionaalset ja tulupõhist kihistumist ja sellega seotud ebavõrdsust. Ka rahvusküsimus on kõne all ning piirileping ootab ratifitseerimist. Need on olulised asjad.

Soomes on viimasel ajal räägitud palju noorte tõrjutusest ja poiste kehvemast õppe-edukusest. Siin on meil õppida PISA-testides edukalt esinenud Eestilt, kus tüdrukute ja poiste erinevused tulemustes on märgatavalt väiksemad.

Ma ei hakka ennustama, milline on tulevik saja aasta pärast. Arengut saame aga mõjutada nii väikeste kui suurte tegudega. Loodan, et koos on parem.

(Visited 31 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid