Nii üritavad soomlased petta Kelat – keskmine pettus 4200 eurot

Soome sotsiaalkindlustusameti Kela toetustega seoses tuleb igal aastal välja pettuse juhtumeid, kus välja petetud summad võivad ulatuda üle 10 000 euro. Kõige räigema juhtumi puhul pettis välismaal elanud naine pooleteise aasta jooksul välja 64 000 eurot.

Pettuste puhul võib järgneda süüdimõistev kohtuotsus, trahvid ja isegi vanglakaristus. Igal aastal jääb vahele paar tuhat petist, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aastal jäi vahele 1950 pettustes kahtlustatavat. Aastatel 2014 ja 2015 oli pettustest kahtlustatavaid üle 2000. Keskmine pettuse suurus oli möödunud aastal 4200 eurot.

Need, keda politseis üle kuulatakse ja kohtu alla antakse, enam pettuse teele ei lähe, ütles Kela õigusteenuste juht Heikki Launiemi.

Kui Kela kahtlustab kedagi pettuses, siis saab klient järelpärimise ja võimaluse seletada, miks on jäetud teatamata sissetulekute või elukoha muutusest. Järelpärimistele jäetakse tavaliselt vastamata. Mõnikord on aga inimestel mõjuv põhjus, miks info on jäänud edastamata.

Nii näiteks võib klient arvata, et abikaasa sissetuleku muutusest antakse Kelale automaatselt teada. Liigselt makstud toetuse kohta tehakse sel juhul tagastamise nõue, aga kuritegu selles pole. Kuritegu eeldab tahtlikku tegevust kasusaamise ajendil. Järelpärimistega tehaksegi kindlaks, kas tegu oli tahtlik.

Kela saadab igal aastal välja sadu tuhandeid toetuste tagastamise nõudeid, milles ei nähta kuritegu. Välja petetud toetused nõutakse samuti tagasi.

Mõnikord avastab Kela pettuse liiga hilja. Kui summad on väiksed, aegub kuritegu kahe aastaga. Möödunud aastal loobuti nõnda 80 kuriteo juhtumist. Ligi 340 kahtlusaluse puhul ei leitud piisavat süüd, mistõttu nende kohta politseile avaldust ei tehtud. Politseile uurimiseks anti viiest pettuse juhtumist neli. Enamasti on tegemist pettuse juhtumitega, vahel tuleb ette võltsimisi. Võltsimiste puhul on näidatud rendilepingutel rendisummat suuremana kui see tegelikult on.

Pettuse puhul süüdimõistmisel ei tehta kannet karistusregistrisse, kui tegemist pole vanglakaristusega. Karistuse kohta jääb siiski politseisse märge, mis võib saada takistuseks näiteks õppima minnes või turvatöötajana tööle asumisel.

Suurem osa petturitest jääb vahele Kela enda kontrolli käigus. Kontrolli käigus võrreldakse maksuameti kogutud infot taotletud toetustega. Kela võib petiseid avastada ka maksukontrolli käigus ning saadetud vihjete alusel. Eraisikud teatavad  Kelale samuti oma kahtlustest.

Maksuamet teeb kontrollreide töökohtadel ja võib anda Kelale infot musta tööjõu kohta. Nii jõutakse selliste inimeste jälile, kes on saanud toetusi, aga kes tegelikult on käinud tööl.

Igal aastal tuleb ette juhtumeid, kus pettus ulatub üle 10 000 euro. Raskemad juhtumid on lõppenud vangistusega. Näiteks üks naine elas välismaal, aga oli registreeritud Soome aadressile. Samal ajal taotles ta Soomes eluasemetoetust, töötutoetust, lapsetoetust ja elatisabi. Välismaal elavale inimesele polnud neid toetusi ette nähtud. Pooleteise aastaga õnnestus nii välja petta ligi 64 000 eurot. Kohus mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.

Üks eesti naine sai kümne kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse selle eest, et küsis Soomest toetust, aga tegelikult elas kahe lapsega Eestis. Ta sai seitsme aasta jooksul eluasemetoetust, lapsetoestust, lapsehoiutoetust ja tööturutoetust kokku 62 000 eurot. Naine oli sisse kirjutatud Soome oma vanemate juurde. Ta mõisteti kohtus süüdi räiges pettuses.

Sellised suured pettused on Kela puhul üsna haruldased. Üle 5000 euro suuruste pettuste hulk on väga väike. Põhiliselt on pettused seotud eluasemetoetuse ja töötutoetustega. Tavaliselt saavad pered või üksikisikud mõlemat toetust korraga ja nad ei anna teada, kui saavad tööd. Teine levinud pettuse juhtum on selline, et inimese sissetulek suureneb, aga sellest Kelale teada ei anta. Teatamine vähendaks toetust või kaotaks selle üldse ära.

Kolmas suurem pettuste valdkond on seotud õppetoetustega. Õpilane võib näiteks katkestada õpingud, aga tööle ei lähe ning jätkab õppetoetuse võtmist. Teine levinud skeem on selline, kus õpilane saab toetust, aga õpinguid ei alusta.

Kelalt välja petetud summad on võrreldes toetuste kogusummaga kaduvväiksed. Möödunud aastal maksis Kela toetusi välja 14,3 miljardi euro eest, sellest välja petetud osa oli kõigest 8 miljonit.

Möödunud aastal tegi Kela seoses pettustega politseile 1659 avaldust, millest kohtusse jõudis 1301 juhtumit. Süüdimõistva otsuse sai 1255 juhtumit. Prokuratuur loobus süüdistuse esitamisest 107 juhtumi puhul.

Väga vähe Kela pettustega seotud kohtuotsuseid kaevatakse edasi – möödunud aastal vaid 33 juhtumit.

Näin suomalaiset yrittävät petkuttaa Kelaa – viime vuonna kiinni jäi lähes pari tuhatta huijaria, keskimääräinen vedätys 4 200 euroa

Petostuomio ja sakkoja, jopa vankeusrangaistus. Tällä uhalla edunsaajat petkuttavat Kelaa, ja heistä parisen tuhatta jää vuosittain kiinni. Viime vuonna väärinkäytösepäilyjä oli runsaat 1 950, mikä on hieman kahta edellisvuotta vähemmän. Vuosina 2014 ja 2015 epäilyjä oli yli 2 000. Keskimäärin Kelaa viime vuonna huijanneet hyötyivät suhmuroinnistaan noin 4 200 euroa.

(Visited 256 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid