Saksa tööturu ime – kaks töökohta ja ikka vaene

Soomele tuuakse tihti eeskujuks Saksa tööturgu. Soome ajakirjanikud käisid kohapeal asja uurimas ning leidsid eest olukorra, kus inimesel on kaks töökohta ja ta on ikka vaene.

Hannoveris elava sakslanna Marion Wolperti elus oli kõik hästi kuni ta jäi töötuks. Pärast seda pole miski endine. Saksa reformitud tööhõivesüsteem, kus toetused on väga madalad, näeb ette, et töötu võtab vastu esimese ettejuhtuva töökoha. 55-aastane Marion võttiski vastu töökoha arvuti emaplaatide kokkupanijana ning teeb lisaks muid tööotsi, aga toime tulemiseks sellest ei piisa. Toimetulekutoetust naine ei saa, kuna tema 55-ruutmeetrist korterit peetakse ühe inimese kohta liiga suureks, vahendab Helsingin Sanomat.

Naine räägib, et ta unistab paremast toidust. Tal ei jätku raha selleks, et süüa iga päev puu- ja juurvilja. Luksust saab ta lubada ainult niipalju, et on lasknud kõrvaltööst saadud raha eest paigaldada kunstküüned.

Hariduse poolest on Marion hambatehnik. Sellel alal töötas ta paarkümmend aastat ja elas korralikult ära. Pärast töötuks jäämist on pea võimatu erialast tööd saada. Ta oleks tahtnud õppida midagi uut, aga just sel ajal viidi Saksamaal läbi tööhõivereform. Selle eesmärk oli suunata töötud inimesed kuhu iganes tööle. See reform aitas vähendada töötust ja seda on soovitatud Soomelegi.

Marion leidis töö renditöövahendusfirma kaudu. Tema elukäik näitab, mis olukorras on tööturg paljudes Euroopa riikides ja mida nimetatakse paindlikuks.

Saksamaad on peetud tööjõu paindlikkuse osas musternäiteks. Palgad pole Saksamaal tõusnud, pigem langenud. Aastatel 2003-2005 läbi viidud nn Hartz-reform kärpis töötus- ja sotsiaaltoetusi, mistõttu inimesed on sunnitud tööle minema.

Marion Wolpert ongi nüüd paindlik. Tema tööandja loobus 2010. aastal üldse põhikohaga töötajatest ja kasutab renditööjõudu ning maksab sellele vastavat palka. Töötajatele oli see tõsine väljakutse. Wolpertist sai tööandja silmis siiski piisavalt hea töötaja, et talle pakuti püsivat töökohta, ent varasemast 25% väiksema palga eest.

Nüüdseks on sakslanna saanud juba aastaid palka, millega ta ära ei ela. Tema tunnipalk renditööfirmas oli esialgu 6,25 eurot ja siis tõusis 8 euroni. Aastal 2015 jõustus Saksamaal 8,5-eurone miinimumtunnipalk. See tähendas, et renditöötajana jäi kätte alla 900 euro kuus.

Käesoleva aasta algusest on Saksamaal miinimumtunnipalk 8,84 eurot ja miinimumpalgaga käib Saksamaal tööl 5-7 miljonit inimest. Wolperti palk on maksimaalselt 1800 eurot kuus, kätte saab 1200 eurot. See tähendab tunnipalka 12 eurot.

Soomes peetakse madalapalgalisteks neid, kelle igakuine sissetulek on väiksem kui 60% soomlaste mediaansissetulekust. See on umbes 1185 eurot ehk samapalju kui Marion Wolpertile kätte jääb. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ta ei saa. Sellisest palgast peaks piisama, aga ei piisa.

Saksa töötukassa Bundesagentur für Arbeiten andmetel on riigis töötus langenud 5,8 protsendini. Samal ajal kasvavad inimeste sissetulekute erinevused ja tööl käivate inimeste vaesus suureneb. Saksamaal on ligi 5 miljonit inimest kellel ühest töökohast äraelamiseks ei piisa.

Wolpert tunnistab, et kuigi Saksamaal läheb majanduslikult hästi, pole riigis varem sellist asja olnud, et inimestel palgast äraelamiseks ei piisa. Tööl käivate inimeste vaesus on tõsine probleem.

Oma erialale mittevastavat või ebatüüpilist tööd tegevate inimeste arv on Saksamaal pärast reforme kiiresti kasvanud. Möödunud aastal oli Saksamaal ligi 40 protsenti kõigist töösuhetest ebatüüpilised. Äraelamiseks vajalikke minitöid teeb Saksamaal 5-7 miljonit inimest. Minitöömudel loodi Saksamaal 2003. aastal. Selle järgi võib inimene teha lisaks põhitööle või sotsiaaltoetustele väikseid lisatöid kuni 450 euro eest kuus ilma selle eest makse maksmata. Marion Wolpertile toob lisatöö jalgpallistaadionitel sisse 50-150 eurot kuus. Lisatöö on Wolperti arvates hea asi, kuna ilma selleta ei tuleks ta toime. Jalgpallistaadionitel käib koos temaga lisatööd tegemas palju rahvast, nii üliõpilasi kui pensionäre.

Üksvahe oli Wolpertil koguni kolm töökohta. Lisaks emaplaaditehasele ja jalgpallistaadionile käis ta veebipoe kaupa pakkimas. See oli tema jaoks liig, sest tööpäevad venisid hommikul kella kuuest kuni õhtul kella kümneni. Naine pidas kolmel kohal vastu neli kuud.

Pensioni hakkab Wolpet saama alla 1000 euro, millest äraelamiseks samuti ei jätku. See tähendab, et ta peab ka pensioni kõrvalt lisatöid tegema.

Toime tulekuks peab Wolpert isiklikku raamatupidamist. Ta on võtnud tarbimislaenu kokku 6000 eurot, sellest maksab igas kuus tagasi 200 eurot. Üür on 455 eurot kuus. Sellele lisandub elekter, kindlustus, telerimaks, telefoniarve, internet, 15 eurot jõusaali eest, kassitoit ja filmide vaatamise tasu. Ise süüa tehes hoiab naine kokku igas kuus 200 eurot. Liha saab ta süüa korra nädalas, kuna see on liiga kallis. Kui ta tegeles aktiivselt fitnessiga, siis sõi iga päev pool kilo liha. Iga teine kuu kulub 10 eurot šampooni ja muu säärase peale. Juuksuris pole naine käinud aastaid. Ainus, mida ta saab endale lubada on küünte sättimine igal viiendal nädalal ja see maksab 30 eurot. Auto on naisel 17 aasta vanune Fiat Punto. Kui see ülevaatusest enam läbi ei lähe, peab naine selle müüki panema. Bensiini peale kulub kuus 30 eurot.

Enne palgapäeva on naisel raha enamasti otsas. Toimetulekutoetuse jaoks teenib ta liiga palju. Hakkama saamiseks peab ta veelgi oma kulutusi kärpima, sest lootust parema palga peale pääseda enam ei ole.

Kui rahaliselt läheb väga raskeks, müüb või vahetab naine veebipoe kaudu asju. Kord õnnestus tal elektriline hambahari vahetada suure lavendlipõõsa vastu, mille sai panna rõdule.

Marion Wolperti arvates Saksamaal tööl käivate vaeste hulk tulevikus suureneb. Samal ajal kasvab ka nende hulk, kes teenivad väga hästi. Keskklass kaob sealt vahelt ära. Saksamaal on see toimunud vaikselt ilma suurema kärata, kuna sakslased ei käi meelt avaldamas. Poliitikutelt Wolpert palju ei oota, kuigi vaesus on valimistel üks põhiteemasid. Viimati hääletas ta piraadipartei poolt, aga see erakond on pildilt kadumas. Ta ei tahaks, et Angela Merkel jätkab, aga ei oska öelda, kas keegi saaks temast paremini hakkama.

Soomes on tahetud korrata Saksa mudelit, aga leebemas vormis. Soomes on Saksa minitöö sarnane võimalus, kus töötu võib teha igas kuus 300 euro eest tööd ilma töötutoetust kaotamata.

Kaksi työtä ja silti köyhä – suomalaisten työnantajien ylistämän Saksan talousihmeen kääntöpuolella palkka ei riitä elämiseen

Hannover/Helsinki Marion Wolpertilla on ollut kaksi työelämää, tyypillinen ja epätyypillinen. Ensin oli se, jossa tehtiin oman alan töitä ja jossa palkintokaappiin kertyi pokaaleja. Tätä työelämää kesti 20 vuotta. Samaan aikaan Wolpert voitti useita mestaruuksia kehonrakennuksessa. Sitten on epätyypillinen työelämä.

(Visited 559 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid