Puukide leviala on laienenud ja lisandunud kolmas puugihaigus

Puukide leviala on Soomes laienenud ning lisaks kahele olemasolevale lisandunud veel kolmas raske puugihaigus.

Puukide leviala on kõvasti laienenud, selgub Turu ülikooli juures läbi viidud uuringust. Turu ülikooli uurimise aluseks olid inimeste poolt ülemöödunud suvel leitud ja saadetud puugid, vahendab Helsingin Sanomat.

Puuginäiteid tuli palju rohkem kui Turu teadlased ootasid – tervelt 19 923. Need saadi ligi 7000 inimeselt. Ligi 17 000 puugi kohta olid toodud leidmise koordinaadid. Selle järgi leiti puuke põhiliselt rannikult ja järvede äärest.

Kogutud puukidest võtsid teadlased 2000 puugilt proovid. Pooled neist olid Siberist pärit laanepuugid ja pooled tavalised võsapuugid. Esimene analüüs puukidest ilmus ajakirjas Nature.

Analüüs näitab, et puugid on levinud laiemalt kui arvati, isegi Lapimaal. See tähendab, et puugid on liikunud 200-300 km põhja poole kui veel 60 aastat tagasi. Uued puugipiirkonnad on Pohjanlahti rannik ja Ida-Soome.

Puukide arvukus on samuti kasvanud. Lisaks tavalisele võsapuugile on Soome jõudnud Siberi taiga- ehk laanepuuk. Puukide arvukust suurendab kliima soojenemine, mistõttu puugid jäävad talvel ellu üha põhja pool. Puukidel on ka rohkem peremehi, kelle seljas nad elavad. Peamised peremeesloomad on põdrad ja kitsed, kelle arvukus on kasvanud.

Laanepuuke oli leidudest viiendik ja nad olid levinud ühtlaselt üle kogu maa. Kõik Lapimaalt leitud puugid olid laanepuugid. Laanepuukide uued alad on Lõuna-Soome, Savo ja Põhja-Karjala.

Tavalisi võsapuuke on kõige rohkem rannikul, Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kanta-Hämes, Kesk-Soomes ning Põhja- ja Lõuna-Savos.

Proovidest tuli välja, et Soome puugid kannavad kolme haigust. Esimesed kaks on juba varem tuntud puukentsefaliit ja borrelioos. Kolmas haigus on teatud borrelia-bakterite poolt levitatav troopilise palavikuna tuntud vahelduva palavikuga haigus. Seda haigust kandnud puuke leiti Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.

Palavikuhaigust kandnud puuke oli vähe võrreldes borrelioosi kandnud puukidega, keda oli 17%. Laanepuugid kandsid haigust veidi rohkem.

Puukentsefaliiti kandnud puuke oli vaid 1,6% kõigist puukidest. Ka entsefaliit oli levinum laanepuukide seas.

Kaheksast puugist leiti nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Puukentsefaliiti haigestub Soomes aastas umbes 60 inimest ja borrelioosi 6000-7000 inimest.

Puugihaiguste vastu on kõige lihtsam võidelda sobiva riietusega. Borrelioosi nakatumine toimub ööpäeva jooksul, mistõttu on abi puugi kiirest eemaldamisest. Entsefaliiti nakatumine toimub aga mõne minuti jooksul, selle haiguse vastu aitab vaktsineerimine.

Punkkien laaja levinneisyys yllätti tutkijat – punkit levittävät jo kolmea ihmisiä sairastuttavaa tautia

Puutiaiset eli punkit ovat levittäytyneet luultua laajemmalle alueelle. Tämä selvisi Turun yliopiston tutkimuksessa, jonka aineistona olivat kansalaisten toissa kesänä lähettämät punkit. Tutkijat pyysivät punkkilähetyksiä, koska he halusivat selvittää punkkien levinneisyyttä ja niiden kantamien, ihmisille vaarallisten tautien yleisyyttä. Joukkoistamiseen turvauduttiin siksi, että tutkijoita ei riitä joka paikkaan.

(Visited 397 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid