Kaasaegne teadus on kindlaks teinud, et inimene pärineb hoopis Euroopast, mitte Aafrikast nagu varem arvati.
Nimelt on Kreekast ja Bulgaariast välja kaevatud leidude põhjal tehtud kindlaks, et inimene hakkas arenema Euroopas umbes 7,2 miljonit aastat tagasi, vahendab Helsingin Sanomat. Euroopast leitud lõualuu ja hammas kuuluvad kõige vanemale seni tuvastatud inimese eellasele.
Inimesele viitavad hamba juured, mis erinevad inimahvide hammaste juurtest.
Leiud valmistasid teadlastele suure üllatuse. Kõik varasemad inimeste eellaste leiud olid pärit Aafrikast. Euroopa leiud on sadu tuhandeid aastaid vanemad kui Aafrika omad.
Leidude põhjal võib oletada, et inimene hakkas ahvist eralduma Vahemere ääres. Seni arvati, et inimene hakkas arenema Ida-Aafrikas. Ajaliselt toimus selline lahku arenemine 5-7 miljonit aastat tagasi.
Uue teooria järgi hakkasid inimesed ahvidest eralduma, kui maa muutus erakordselt kuivaks. Sahara kõrb tekkis umbes 7 miljonit aastat tagasi ehk umbes samal ajal kui inimene ahvist lahku lõi. Sel ajal, kui Põhja-Aafrikas tekkis Sahara kõrb, tekkisid Euroopasse savannid. Euroopa savannidele viitavad kaelkirjakute, gasellide ja antiloopide jäänused, mida on leitud samuti Vahemere äärest. Uue teooria järgi hakkas inimene ahvidest eralduma seoses Sahara kõrbe ja savannide eraldumisega.
Fossiililöytö mullistaa ihmisen kehityshistorian: sukulinja erkani apinoista Euroopassa eikä Afrikassa
Ihmisen sukulinja erosi lähimpien sukulaistemme simpanssien ja bonobojen sukulinjasta Euroopassa eikä Afrikassa, kuten aiemmin uskottiin. Uusi teoria ihmisen kehityshistoriasta perustuu kahteen fossiiliin, jotka ovat löytyneet Kreikasta ja Bulgariasta. Fossiilit – yksi erillinen hammas ja leukaluu hampaineen – kuuluvat Graecopithecus freybergi -nimiselle ihmisapinalajille. Se on tutkijoiden päätelmän mukaan todennäköinen ihmisen esimuoto.
