Soome ettevõtja ajab äri Kremli bossidega

Ajal, kui Eesti ettevõtjaid hoitakse väevõimuga Venemaast eemale ja äri ajamine Kremliga tähendaks riigi reetmist, kasutavad Soome ettevõtjad juhust ja teevad äri otse Kremli bossidega. Ühega sellistest Kremliga seotud Soome ettevõtjatest on teinud intervjuu Soome väljaanne Helsingin Sanomat.

Soome ettevõtja, 44-aastane Pekka Viljakainen ajab äri otse Venemaa peaministri Dmitri Medvedjeviga. Tema uus kodu Savo metsade vahel meenutab 19. sajandi Vene datšat.

Viljakainen on Soome maapoiss, kes on jõudnud Kremlis kaugele. Ametlikult on ta Dmitri Medvedjevi innovatsiooninõunik. Lisaks on ta Venemaa postifirma nõukogu liige ja varahaldusfirma Skolkovo Ventures nõukogu esimees. Skolkovo on Venemaa oma Räniorg.

Viljakainen veedab neli päeva nädalas Venemaal ja käib IT-esindajana ringi üle Venemaa. Mehe kodu peegeldab tema edu Venemaal. Seina kaunistab kingiks saadud suur Vene vapp. Kirjutuslaual on möödunud suvel Vene presidendi Vladimir Putini käest saadud riiklik autasu. Lisaks temale sai sellise autasu ÜRO endine peasekretär Ban Ki-moon.

Pekka kodu alakorruse videotuba on nagu James Bondi filmist. Sealt on tal otseühendus Kremli ja Vene parlamendiga. Ta saab olla korraga ühenduses 14 riigiga maailmas. Muudetavate seintega toas võib ta olla kas postifirmas või Skolkovos. Näiteks Briti ajakirjanikud tegid temaga videointervjuu ja arvasid, et ta on Moskvas. Oma kodus võib ta intervjuusid anda kasvõi alukate väel.

Viljakaineni suguvõsa talul oli algul Joroineni vallas maad 14 hektarit, ent mees on ostnud mitusada hektarit lisaks. Tema maale on kerkimas õigeusu kirik, kirikukohvik, suitsuasun ja päiksepark. Ülevalt vaadates moodustavad hooned õigeusu risti.

Raha on ettevõtjal kulunud nii palju, et ta on kaotanud arvestuse. Ent ta on Venemaal teeninud nii palju, et ei jõuaks seda elu lõpuni ära kulutada. Ta ütleb, et raha annab vabaduse ja võimaluse unistusi elu viia.

Viljakainen oli jõukas juba enne seda, kui Kremli uksed tema ees avanesid. Ta sai rikkaks 1998. aastal 26-aastaselt, kui müüs Soome Tietole oma ettevõtte Visual Systems. Tehinguga teenis ta üle 70 miljoni euro. Tema õnne allikas oli intenet. Näiteks tegi ta Soome Osuuspankkile 1990ndatel maailma esimese internetipanga.

Tehingu eest sai ta omale Tieto aktsiaid ja on siiani üks firma suurimatest aktsionäridest. Ta oli ettevõttes tööl kümme aastat. Ta on müünud 100 000 Tieto aktsiat, aga maja ehitas oma palgaraha eest.

Tühjeneva küla jaoks oli tema 500-ruutmeetrine maja kui sülle kukkunud õnn. Maja ehitusel osales ligi 100 töömeest. Kirikut ehitati 500 päeva.

Kirik oli algul 40. sünnipäeva kingitus abikaasale, Venemaal sündinud Anastasia Injušinale. Nüüd on kirik kõigile avatud. Injušina saabus Soome pärast NSV Liidu lagunemist ja õppis Helsingis Sibeliuse Akadeemias. Abielu sõlmiti pärast aastatuhande vahetust.

Abikaasa kätt on näha maja sisustuses. Paar on ostnud mööblit kokku oksjonitelt üle terve Euroopa. Uksed on käsitsi valmistatud ja mööbel antiikne. Viljakaineni väitel saab vana mööblit praegu odavalt, kuna see pole enam moes. Maja kahhelahjud toodi Taanist ja Rootsist, köögi pliit Inglismaalt. Ahjudesse ehitati uued kolded, et meetri pikkused halud sisse mahuks. Soome päritolu on suures majas vaid Kone lift.

Äri Venemaaga on ettevõtja väitel puhas juhus. Ta sattus Venemaale endise väliskaubandusministri Paavo Väyryneni delegatsiooni asendusliikmena. Soome ettevõtjad osalesid Peterburi majandusfoorumil. Oma kõnes ütles ta välja, et polnud nõus Venemaa toonase presidendi Dmitri Medvedjeviga. Õhtul tuli Kremlist koju telefonikõne. Järgnev on juba ajalugu.

Viljakainenil on veel saar Saimaa saarestikus, suvila Pyhäl ja kodu Sipoos peaminister Juha Sipilä ja rahvasaadiku Harry Harkimo naabruses. Sipoos on tal maja seepärast, et tema Savo kodu ligidal pole suurt lennuvälja.

Viljakainen on välja arvutanud, et on tööd teinud 32 aastat ja ta on andnud tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Ta pole teinud avastusi, aga on suutnud teha firmajuhtidele selgeks, mida oleks vaja teha. Ta on kõik oma maksud maksnud ausalt Soome. Teda on peetud isegi imelikuks, et on teinud asju teistmoodi kui paljud teised.

Ettevõtja uhke maja on tekitanud palju kuuldusi ja seda on isegi peetud trollimise keskuseks. On kirjutatud, et ta ehitab suvilat Putinile ning et tema garaaži tuleb rakettide stardiplats. Maja on filmitud ülevalt taevast ja metsa vahelt pika objektiiviga. Mitte keegi pole aga otse midagi küsida julgenud.

Garaaž on tõesti suur –  sinna mahub saalihoki väljak ja helikopter. Helikopter on ainus uhke asi majapidamises. Viljakainenil on olnud kopteri load juba 12 aastat. Tema vanaisa lendas teises ilmasõjas Messerschmidt’iga ja rääkis kogu aeg õhusõidust.

Maja köetakse maakütte ja päikse-energiaga. Lisaks on majas suur arvutikeskus.

Viljakaineni ettevõtmisel korraldatakse Skulkovos Slush-üritus ja suvel veab ta Soomest Venemaale IT-ettevõtjaid sealse arenguga tutvust tegema. Iga päev pöördub Soomest keegi tema poole, et seoses Venemaa äriga abi saada. Ta vastab alati, et enne ei saa midagi, kui inimene pole ise Venemaal ära käinud. Skolkovo on koht, kus näeb kohe ära, mis suunas maa areneb ja milline on uus põlvkond. Skolkovos pole uus apple’eid veel sündinud, aga paljulubavaid ettevõtteid on palju. Piirkonna firmades töötab juba 22 000 inimest. Viljakainen juhib ka Skolkovi investeerimisfirma nõukogu. Seemnekapital oli seal 120 miljonit dollarit.

Medvedjevit peab Soome ettevõtja moodsaks juhiks, kes on saanud hea hariduse ja tahab kogu aeg juurde õppida. Nad kohtuvad üle nädala. Viljakainenil on Medvedjeviga „kuum liin”. Rohkem on suhtlemist asepeaminister Arkadi Dvorkovitšiga, kellega vesteldakse whatsapp’i kaudu. Paar korda aastas kohtub Viljakainen ka president Vladimir Putiniga. Soome ettevõtjal on ka oma kodu-oligarh – miljardär Viktor Vekselberg. Koos Vekselbergiga on Viljakainenil osalus ühes Venemaa tööstusautomaatikafirmas ja miljardär on ka Skolkovo taustajõud.

Joroinenis räägitakse, et ettevõtjal on kodus külas käinud päris Venemaa tipud, aga nimedest mees ei räägi. Ükskord korraldas ta jalgpallimatši Vene ja Soome poliitilise juhtkonna vahel. Venemaalt tulid kohale valitsuse liikmed, Soome poolelt olid meeskonnas eurokomissar Olli Rehn ja Jari Litmanen.

Venemaa-ettevõtlus sai teoks paljuski 37-aastaselt üle elatud südameinfarkti tagajärjel. Haiglas intensiivis lamades mõtles ta, et peaks tegema äri kas USA-s või Venemaal. Ta otsustas Venemaa kasuks, kuna see on lähemal.

Viljakaineni üks suuremaid ettevõtmisi Venemaal on sealse postisüsteemi moderniseerimine. Kui töö kolm aastat tagasi algas, siis oli Venemaal 42 000 postkontorit ja 350 000 postitöötajat. Nüüd jõudis Venemaa post üle 17 aasta esimest korda kasumisse. Tulemus tuli korruptsiooni vähendamise ja uue tehnoloogia abil. Lahti lasti 50 000 inimest ja juurde võeti 30 000 töötajat. Suletud on tuhat kontorit. Venemaal saab mõnest postkontorist osta piima ja makarone. Mõnes paigas on postkontor ainus koht, kus on külmkapp. Postifirma lõi oma panga, mille nõukogus on nüüd samuti Viljakainen.

Viljakainen investeerib oma raha ettevõtetesse Soomes ja Venemaal, „millel on tähendust ja mis viivad maailma edasi”. Tema äriimpeeriumi üks viimaseid rahapaigutusi on kalakasvatus Finnforel Varkause linnas, kuhu paigutatakse 14 miljonit eurot. Kalavaimustus tuli Vene peaministrile tehtud jõulukingist. Ta lubas Medvedjevile viia jõulukala, kuna peab end heaks kalasuitsutajaks. Ta ostis lõhe ühest kohalikust poest. Siis öeldi talle, et kas ta on mõelnud, et kalakasvatus on tulevikuäri. Ta ütles selle peale, et ei ole, kuna peab kiiresti kala ära suitsutama ja lennuki peale minema.

Aasta pärast tuleb Varkausest juba miljon kilo ökokala aastas. Eesmärk on saada kala poodi seitsme tunniga. Praegu on poes müüdav kala keskmiselt 3,5 päeva vana. Mees plaanib kalakasvatuse rajamist Peterburgi, kus investeeringu suurus on 100 miljonit eurot.

Viljakainen on tegev ka robotite alal, samuti päikseenergia ning mängude loomise äris Kaliningradis. Ta ise ütleb, et teeb äri seal, kus on oskajaid. Näiteks Kaliningradis on tugev IT-ala ülikool.

Oma kutsumuse leidis Viljakainen 13-aastaselt oma koduküla Joroineni raamatukogust. Õpetaja oli öelnud, et igaühel peaks olema mingi hobi. Noormees läks raamatukokku ja seal olid raamatud aiandusest, filateeliast ja üks Tandy-arvuti kasutusjuhend. Ta võttis selle viimase. Juba paari aasta pärast õpetas ta kohalikele ettevõtjatele arvutihiire kasutamist ja ostis omale Volvo. Ta palkas kohaliku kaupmehe poja omale autojuhiks, kuna tal polnud veel lube. Õpingud Lappeenranta tehnikaülikoolis jättis ta pooleli. Ta loobus edasi õppimisest, sest tema õpetajad olid tema enda endised õpilased. Nüüd on mehe uus hobi õigeusu kirik. Ta hakkas õigeusklikuks kolm aastat tagasi.

http://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005170851.html

Kommentaarid
(Külastatud 1,183 korda, 1 külastust täna)