Lennureisid toovad üha enam raha Lapimaale

Lapimaa on muutunud justkui üleöö seksikaks. Lapimaale, kus elab kõigest paarsada tuhat inimest, sõidab aasta kõige pimedamal ja külmemal ajal kokku üle miljoni inimese. Seal pildistati üles näiteks ajakirja Sports Illustrated suvine bikiinikollektsioon, mille jaoks poseerisid supermodellid Hailey Clauson ja Bo Ksrmanovic. Kui veel paar aastakümmet tagasi ei käinud talvel Lapimaal mitte keegi, siis nüüd teatakse Soomet maailmas üha rohkem just Lapimaa järgi.

1980ndatel Lapimaale sõitma hakanud lennukid toovad sinna iga aastaga üha enam turiste ja raha. Võrreldes teistega on Lapimaa turismibuumist rohkem teeninud endine kirurg Pertti Yliniemi, kes tuli aastakümneid tagasi isale appi Olose mäesuusakeskust arendama ja on nüüdseks välja arendanud terve hotellide keti, vahendab Helsingin Sanomat.

Esimene suur lennuk, Inglise ülehelikiirusega Concorde maandus Rovaniemi lennuväljal 1984. aasta esimesel jõulupühal. Siis oli sulailm ja paljud arvasid, et turistide vedamisest Lapimaale ei tule midagi välja. Üheks päevaks Lapimaale lennanud 98 inglise turisti olid siiski üliõnnelikud, et said teha tiiru tundras, kohtuda jõuluvanaga ja süüa õhtusööki Pohjanhovi hotellis. Lapsi neil kaasa polnud, kuna esimene jõulupüha pole perede jaoks reisimiseks sobiv aeg.

Esimesest Concorde’i lennust sai alguse trend, millest toona, 30 aastat tagasi veel unistadagi ei osatud. Äsja möödunud jõulude ajal vedas ainuüksi veebikaubamaja Alibaba Hiinast Lapimaale kohale 50 000 inimest. Lisaks kõik muu: tellimuslennud ja otseühendused mujalt Euroopast ning omal käel reisijad. Lapimaa neljale suurele lennuväljale Rovaniemis, Kiittiläs, Ivalos ja Kuusamos maandub aastas üle miljoni turisti.

Kõige suurema raha on turistidelt sisse kasseerinud mees, keda hüütakse kaamose kuningaks või Lapimaa keisriks. Ent 30 aastat tagasi ei teatud temast veel mitte midagi.

Kui Concorde’i reisijad 1984. aastal Pohjanhovi lauas kaalikapraadi sõid, tegi tulevane keiser 200 kilomeetrit põhja pool radikaalse elumuutuse. Ta jättis oma senise töö haiglas kirurgina ja läks isa soovi kohaselt appi arendama Olose mäesuusakeskust.

Keisri ametlik nimi on Pertti Yliniemi. Ta valitseb praegu ligi kolmandikku Lapimaa turismiärist. Näiteks hotelliketi Lapland Hotels kaudu on ta 17 hotelli omanik. Lisaks kuulub talle neli mäesuusakeskust: Olos, Pallas, Ylläs ja Luosto. Lisaks omab mees ürituste korraldamise ja loodusmatkadega tegelevat ettevõtet Lapland Safaris (Lapin Safarit).

Yliniemi on mänginud isegi jõuluvana, olude sunnil, kui ta aasta tagasi päästis pankrotist Jõuluvana kambri Rovaniemis. Pertti Yliniemi isa oli postiautojuht ja ema haiglas ämmaemand, ta ise käis koolis Rovaniemis ja õppis Oulu ülikoolis arstiks. Mehel oli unistus minna tööle Punasesse Risti, appi sõjakolletesse. Ta poleks tahtnud lõpetada arstikarjääri, aga olude sunnil pidi minema appi isale. Tema jaoks oli see suur muutus – minna haiglatöölt turismiärisse. Äri ise oli tookord veel üsna tagasihoidlik – kõigest isa Arvo poolt Muonio valda asutatud suusamägi Olos.

Nüüdseks on välja arendatud veel kolm suusakeskust ning Yliniemile kuuluv hotellikett Lapland Hotels on 17 hotelliga Soome suurim. Yliniemi juhtimisel on Lapimaa tõusmas maailma suurimate turismisihtkohtade hulka Hiina müüri ja Taj Mahali templi kõrval. Yliniemi ise peab seda mitte tema enda saavutuseks, vaid meeskonnatööks. Kõige taustal on aastakümneid kestnud turundustöö, mis alles nüüd on hakanud vilju kandma. Arengut on piiranud logistilised probleemid, sest Soome on saar, kuhu pääseb vaid lennukiga.

Viimasel ajal on lennuühendused Lapimaale oluliselt paranenud. Sinna sõidavad otse nii tellimus- kui liinilennud Kesk-Euroopast ja Inglismaalt. Otselennud Aasiast on vaid aja küsimus. Lennufirmad on hakanud Lapimaale lendama pärast seda, kui Egiptusesse ja Türki lendamine pole enam turvaline. Pärast seda otsitakse uusi sihtkohti, kuhu lennata.

Kolmas tähtis tegur Lapimaa tuntuse tõusul on olnud sotsiaalmeedia. Meedia digitaliseerumine on andnud suurte kõrval võimaluse ka väikestel kohtadel silma paista. Lapimaa on saanud nii populaarseks, et seda on hakanud ära kasutama teised paigad. Näiteks Soomes Kuusamo, mis ei ole Lapimaa. Kuni selleni välja, et Lapimaal tehtud pilte kasutas Leedu riigi turismiteenistus oma reklaamides. Lapland Hotels on avamas hotelle üle terve Soome, näiteks viimane avatakse lähiajal Helsingis Bulevardil.

Muutus on väga suur, kui arvestada, et varem ei käinud pimedal ajal Lapimaal mitte keegi. Nüüd on aga õpitud talve, kaamose aega müüma ja seda tehakse väga edukalt. Jõulud ja virmalised on ära pakendatud ning neid müüakse nagu kuuma kaupa. Nüüd mõeldakse, kuidas oleks võimalik müüa Lapimaa suve. Üks on aga selge – Lapimaast ei saa kunagi massiturismi sihtkohta – see jääb „väike, aga hea” tüüpi kohaks. Viimasel ajal on märgata, et ka massiturismi sihtkohad järgivad sama suunda. Näiteks Mallorcal avatakse vaid nelja ja viie tärni hotelle.

Veel Lapimaa ettevõtjaid:

Santa’s Hotels hotelliketi juht Maarit Aho alustas kunagi 1970ndatel tööd asfalditöödega, aga siis hakkas 1990ndatel tegelema majutusega. Hotelle on mitmel pool Lapimaal, viimati avati klaasist iglud Rovaniemis.

Hullu Poro söögikohtade keti arendaja Päivikki Palosaari on mitteametnikult Lapimaa kuninganna. Noore tütarlapsena alustatud Porogrillist on nüüdseks välja kasvanud 15 restorani. Praegu ehitatakse Tonttula (Päkapikumaa) teemaparki Levile. Visioon on kasvada 2020. aastaks Euroopa juhtivaks mütoloogial põhinevaks teemapargiks.

Lapin turismi tekee huimia ennätyksiä – ja suurimmat voitot on käärinyt mies, joka omistaa jopa joulupukin

Alku näytti pahalta. Taivaalta vihmoi vettä ja nurmikko vihersi, kun ensimmäinen Concorde-kone Englannista laskeutui Rovaniemen kentälle joulupäivänä 1984. Matkalaisia kentältä hakemaan tullut bussi hajosi heti alkuvaiheessa. Moni lappilainen ajatteli, että ei tästä mitään tule. Porolla ja kelkalla ajettiin nurmikolla ympyrää. Mikä farssi! Englantilaiset olivat kuitenkin Lapissa ensimmäistä kertaa.

Kommentaarid

kommentaarid