Miks on Soomes sündimus madal, aga Rootsis kõrge?

Soomes ja Rootsis on sündimus olnud aastakümneid enam-vähem sarnane. Viimastel aastatel on aga Rootsis sündimus tõusnud, Soomes langenud ülimadalale, nii et üle pika aja sureb rohkem inimesi kui sünnib. Levinud arvamus on, et Rootsis tõstavad sündimuse kõrgele immigrandid, aga tegelikult on Soome madalal sündimusel üllatav põhjus: soomlased ei suuda luua püsivaid paarisuhteid.

Nagu on teadlased oma uurimustes välja selgitanud, ei avalda immigratsioon sündimusele (laste arv naise kohta) kuigivõrd mõju – immigrante on selleks liiga vähe. Tänapäeval mõjutab sündimust kõige enam, nii üllatav kui see ka pole – paarisuhte kvaliteet.

Tulemus on see, et Rootsis sündis 2015. aastal 1,85 last naise kohta, Soomes oli vastav näitaja langenud 1,65 peale. Möödunud aasta oli esimene pärast sõda, mil Soomes suri rohkem inimesi kui sündis, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome rahvastikuprofessor Anna Rotkirch räägib immigrantide sündimuse kohta, et  tulijad võtavad kiiresti omaks elukohariigi tavad. Ehk siis ka nende sündimus langeb Soome tulles. Rootsi kõrgema sündimuse põhjus on selles, et paljud Rootsi pered on otsustanud saada kaks last. Soomes on aga rohkem äärmusi: suuri peresid ja lapsetuid. Vahe Rootsiga kasvab, kuna Soome suurperesid ehk vähemalt kolme lapsega peresid jääb vähemaks ja lastetuid tuleb juurde.

Lastetust on Soomes uuritud pikka aega ja peamine põhjus on sobiva partneri puudumine. Vahe Rootsiga tuleb sellest, et Rootsis läheb paarisuhete sõlmimine libedamalt.

Stockholmi ülikooli rahvastikuprofessor Gunnar Andersson ütleb, et Soomes on levinud arhailisem, soorollidest sõltuv lähenemine paarisuhtele, mistõttu on raske leida kaaslast kõrgelt haritud naistel ja madala haridusega meestel. Rootsis on kaasaegsem lähenemine paarisuhtele, mistõttu on naise jaoks pere ja karjääri sidumine lihtsam ning mehele ei panda ülikõrgeid ootusi.

Rotkirch arvab lisaks, et Soome paarisuhteid ja sündimust mõjutab Rootsist suurem alkoholi tarbimine.

Soomes tehtud uurimuste põhjal väheneb sündimus eelkõige madalama haridusega inimeste ning töötute hulgas. Sündimust võib mõjutada kehv majanduslik olukord.

Uurimuste järgi vastavad pooled lastetud noored täiskasvanud, et majanduslik olukord ja tööturu ebakindlus lükkavad lapse saamist edasi. Viimase aja uudistes on olnud üks teemasid peretoetuste kärpimine.

Rootsis on majandus paremal järjel ning üldine suhtumine helgem. Peamiseks erinevuse põhjuseks peab Rotkirch aga erinevusi töökultuuris. Rootsis saadakse paremini aru pere ja töö kokkusobitamise vajadusest – see on suhtumise asi ja seda ei saa seadustega muuta. Soomes läbi viidud uuringus kurtsid vastajad just selle üle, et raske on omavahel sobitada pere- ja tööelu.

Nii Soomes kui Rootsis töötanud haiglaõde Karla Loppi räägib, et põhiline erinevus on selles, et Soomes ei saa teha osa-ajaga tööd. Oled kas kodus või sada protsenti töö juures. Rootsis on osa-ajaga töö väga tavaline. Samuti on Rootsi ettevõtetes väga lihtne rääkida oma muredest ja seda mõistetakse. Töökeskkond on mõistev ning isegi tehtud vigadest antakse sõbralikult teada.

Rootsis on sugupoolte võrdsus suurem, näiteks peale lapse aastaseks saamist jäävad paljud isad lapsega koju. 1-2-aastased käivad muusikakoolis koos isaga, see on vastupidine olukorraga Soomes, kus lapsega kodus olevat isa kujutatakse ette päevast päeva vankrit lükkamas. Ent ka Rootsi empaatial on piir: naise 3-aastase lapsega kodus olnud meest hakati vaatama imelikult. Rootsis lähevad kõik lapsed 2-aastaselt lasteaeda ja 3-aastasega kodus olemist pannakse imeks.

Loppi arvates on Rootsi suurema sündimuse põhjuseks suurem optimism. Rootsis on noortel tööd, Stockholmis ehitatakse väga palju. Iga lapse jaoks on olemas lasteaiakoht.

Soomlased igatahes loodavad, et nüüd, kui majanduslangus on läbi, pöörab ka sündimus tõusule.

Miksi Ruotsissa on vauvabuumi, kun Suomessa kuollaan enemmän kuin synnytään? Suomalaisten parinmuodostus ontuu, sanovat tutkijat

Jotain jännittävää tässä on: Vielä kymmenisen vuotta sitten Suomessa ja Ruotsissa oletettiin naisten tekevän elämänsä aikana saman määrän lapsia. Sen jälkeen Suomen syntyvyys jäi Ruotsista jälkeen. Vuonna 2015 hedelmällisyysluku oli Ruotsissa 1,85 lasta naista kohden, Suomessa 1,65. Viime vuonna Suomessa syntyi ensi kertaa rauhan aikana vähemmän ihmisiä kuin kuoli.

Kommentaarid

kommentaarid