Iraani sõjast saadud õppetundidele toetudes näitab uuring, kuidas Venemaa võiks sundida Leedut 90 päevaga alistuma, ilma et ükski sõdur piiri ületaks.
Vilniuses asuva väikese mõttekoja Balti Kaitsealgatus (Baltic Defense Initiative) koostatud stsenaarium paljastab Leedu kaitsepositsiooni konkreetsed haavatavused eesmärgiga lüngad võimalikult kiiresti täita.
Kerides ajas kaks aastat edasi, mil parempoolsete ja Euroopa-vastaste liikumiste võimuletuleku mõjud Euroopas ühinevad pikaleveninud Iraani sõja tagajärgedega, mis Washingtoni alla veavad, on stsenaarium järgmine.
„Detsember 2027. Marine Le Pen võtab Prantsusmaa tuumarelva kõigilt NATO liitlastelt tagasi,” oletab analüüs, viidates Prantsuse äärmusparempoolsele poliitikule presidendina, tühistades Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahelised tuumarelva jagamise lubadused Euroopale.
„USA on 18 kuud kestnud Iraani sõjas kulutanud oma varud,” jätkab uuring. „Kell 11 hommikul algatab Venemaa laastava rünnaku Leedu valitsuse vastu hüperhelikiirusega rakettidega, millele järgneb järgmise 60 päeva jooksul üle 170 000 Shahed drooni väljalase, mis teevad Vilniuse täielikult maatasa – hävitades iga silla, iga elektrijaama, iga haigla ja iga veepuhastusjaama riigis.”
Mõttekoda väidab, et stsenaarium on üles ehitatud täielikult kontrollitud relvasüsteemide võimekuse, sõjavarustuse, näiteks droonide, tootmismahtude ja dokumenteeritud globaalsete poliitiliste suundumuste põhjal, vahendab Defense News.
„90. päeval esitab Moskva ultimaatumi: kõik kolm Balti riiki aktsepteerivad Venemaa okupatsiooni – või on järgmised Riia ja Tallinn,” seisab Balti Kaitsealgatuse aruandes.
Ametnike ja analüütikute arvamused Venemaa isu kohta rünnata Balti riike, mis on NATO liikmed, on väga erinevad. Sellegipoolest on kõik Ida-Euroopa riigid viimastel aastatel oma kaitsekulutusi suurendanud, et muuta end sõja korral tugevaks takistuseks.
Eesti Välisluureamet avaldas omalt poolt selle aasta alguses hinnangu, milles öeldi, et Venemaalt ei oodata järgmise kahe aasta jooksul ühegi NATO liikmesriigi ründamist, mis on osaliselt tunnistus Euroopa pingutustest oma kaitsevõimet viimastel aastatel kiiresti tugevdada.
Balti Kaitsealgatuse asutaja ja Prantsuse peaministrile alluva Kaitse- ja Riikliku Julgeoleku Peasekretariaadi (SGDSN) endine ametnik Thiebaut Devergranne ütles, et ta leidis Leedu põhiseaduses vea, millega riigi võimud peaksid tegelema.
Põhiseadus ei näe ette pärimisliini, mis tagaks valitsuse järjepidevuse pärast seda, kui Seimi, riigi ühekojalise parlamendi spiiker, muutub teovõimetuks, ütles Devergranne. Seetõttu, kui rünnakuga õnnestub nii Leedu president kui ka spiiker neutraliseerida, võib vastutus tegutseda riigi järgmise ülemjuhatajana olla ebaselge, lisas ta.
„Meie arvates tuleks sellega tegeleda,” kirjutas ta e-kirjas.
Balti Kaitsealgatus on uurija sõnul välja töötanud üle 200 kaitsele suunatud ettepaneku, mis „põhinevad Prantsusmaa Teise maailmasõja järgsel heidutusmudelil, mis põhineb suveräänsusel läbi jõu”.
