Ligi kaks kolmandikku sakslastest „tõenäoliselt ei kaitseks” oma kodumaad sissetungijate eest, selgus uuringust, mis on hoop valitsuse ümberrelvastumise plaanidele.

Saksa ringhäälinguorganisatsiooni RND tellitud uuringus ütles 59 protsenti vastanutest, et nad „tõenäoliselt” või „kindlasti” ei ole valmis riiki rünnaku eest kaitsma, vahendab Telegraph.

Ainult 16 protsenti sakslastest olid „kindlasti” valmis Saksamaa kaitsmiseks relvad haarama, samas kui 22 protsenti ütles, et nad teeksid seda „tõenäoliselt”.

Uued arvud on peavalu Saksamaa kaitseministrile Boris Pistoriusele, kes juhib Saksamaa ümberrelvastamise ja selle muutmise tõsiseks Euroopa julgeolekujõuks pärast aastakümneid kestnud armee alainvesteeringuid.

Juulis avalikustas Pistorius plaani värvata 2031. aastaks uue sõjaväeteenistuse kava raames igal aastal Bundeswehri ehk Saksamaa relvajõududesse 40 000 noort täiskasvanut.

Sama kava kohaselt plaanitakse saata noortele saksa meestele kohustuslikud küsimustikud, mida nad peavad pärast 18-aastaseks saamist täitma, ning sellele võivad järgneda noorte meeste kohustuslikud tervisekontrollid, et kontrollida nende sobivust armeesse.

Bundeswehri ametnike sõnul peab armee koguarv 2035. aastaks kasvama 182 000 sõdurilt vähemalt 260 000-ni. Samuti tuleb suurendada Bundeswehri reservvägede suurust 60 000-lt 200 000-le inimesele.

Saksa sõjavägi on aastakümneid värbamisega hädas olnud, osaliselt sakslaste sõjaaegse süü ja laialt levinud arvamuse tõttu, et nende riik ei vaja enam armeed. Saksamaal lõppes 2011. aastal äärmiselt ebapopulaarne ajateenistus.

Kuid Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud Berliinis julgeolekuküsimusi oluliselt ümber hindama, mida tuntakse kui „Zeitenwende’t” ehk pöördepunkti.

Saksamaa rahandusminister Friedrich Merz kuulutas pärast veebruarikuu valimisvõitu, et „Saksamaa on tagasi”, lubades samal ajal Venemaa presidendile Vladimir Putinile vastu astuda.

Parempoolsete kristlike demokraatide partei juht on algatanud ajaloolised võlareformid, mis võimaldavad potentsiaalselt piiramatuid valitsuse kaitsekulutusi projektidele, mille maksumus on üle 1 protsendi SKP-st.

Merzi valitsus on loonud ka 500 miljardi euro suuruse spetsiaalse taristufondi, mille eesmärk on riigi lagunevate maantee- ja raudteevõrkude taastamine.

Fond on NATO laiema julgeolekuplaneerimise oluline osa võimaliku sõja puhuks Venemaaga, kuna Saksamaa toimiks transiiditsoonina vägedele ja tankidele teel idarindele.

Saksamaa pole ainus riik, kellel on raskusi värvatavate leidmisega: Itaalias näitas sarnane uuring, et vaid 16 protsenti kodanikest olid valmis oma riiki kaitsma – hoolimata kaitsekulutuste suurenemisest 46 protsendi võrra viimase kümnendi jooksul.

Suurbritannias on armee ja merevägi valitsuse statistika kohaselt alates 2010. aastast peaaegu igal aastal värbamiseesmärgi täitmata jätnud. Puudujääki on põhjendatud väikse palga, kehva sõjaväelaste elamispinna ja laiema langustrendiga noorte huvis oma riigi eest sõtta minna.