Eelmise kuu lõpus hukkus vähemalt tosin Ukraina sõjaväe välisvabatahtlikku, kui Vene rakett tabas lõuna ajal väljaõppelaagri sööklat. See oli üks sõja surmavamaid rünnakuid välisvõitlejate vastu, väidavad juhtumiga kursis olevad sõdurid.

Ukraina armee, mis tunnistab sõjaväeobjektidele suunatud raketirünnakuid vaid aeg-ajalt, kinnitas, et rünnakus hukkus ja sai haavata sõdureid, kuid keeldus üksikasju avaldamast. Kolm sõdurit, kellest üks oli rünnakut pealt näinud, kirjeldasid seda kui kohutavat rünnakut, mis tabas värskeid värvatuid Ameerika Ühendriikidest, Colombiast, Taiwanist, Taanist ja mujalt, vahendab New York Times.

Rünnak näitas riske, millega Ukraina on kogu sõja vältel silmitsi seisnud, kui ta on kogunud sõdureid sellistesse kohtadesse nagu sõjaväeakadeemiad, kasarmud ja paraadiväljakud, muutes nad Venemaa rünnakute sihtmärkideks.

Ukraina on kasutanud välismaalastest sõdureid, et tugevdada oma vägesid Venemaa suurema ja paremini relvastatud sõjaväe vastu, mis on riiki iga päev pommitanud isegi ajal, mil president Vladimir Putin plaanib reedel Alaskal kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga, et arutada sõja lõpetamist.

Sõdurite sõnul ajastati raketirünnak Ukraina keskosas asuva Kropõvnõtskõi linna lähedal asuvale laagrile 21. juulil ajaks, mil värvatud lõunasöögiks laudadesse istusid.

Floridast pärit ameeriklasest värvatu, kes palus anonüümsust, kuna tal pole luba avalikult rääkida ütles, et plahvatus oli kõige valjem, mida ta kunagi elus kuulnud oli. Telefoniintervjuus ütles ta, et plahvatus paiskas tema ümber rususid lendu ja raputas lähedal asuvaid puid.

Pärast plahvatust lebasid söökla lähedal maas surnud ja tükeldatud kehad ning raskelt haavatud sõdurid, ütles ta. Ta lisas, et nägi vähemalt 15 surnut ja enam kui 100 haavatut.

Sõduri sõnul süütas rünnak ka laskemoonalao, mis vallandas uusi plahvatusi ning saatis vile saatel õhku rususid ja šrapnelli, samal ajal kui ellujäänud üritasid haavatutega tegeleda. Ta ütles, et pani mõnele raskelt haavatud sõdurile žguti ja viis nad kiirabiautodesse, veoautodesse ja eraautodesse, mis seejärel haiglatesse kihutasid.

Sõduri sõnul ei andnud baasi õhurünnaku alarm enne rünnakut helisignaali ja pärast seda oli ta jahmunud, kui avastas, et sööklas polnud kusagil esmaabikomplekte.

Ukraina sõjaväeluureagentuuri alla kuuluva rahvusvahelise leegioni pressiesindaja ütles, et rünnaku uurimine on käimas. Pressiesindaja Volodõmõr Kaminski ütles, et ohvrite arvu ei saa seni avaldada, kuni uurimine jätkub.

Välismaalased teenivad Ukraina regulaararmee üksustes või kahes spetsiaalses rahvusvahelises leegionis, millest üks allub armeele ja teine sõjaväeluureagentuurile HUR.

Ukraina ägedast vastupanust Venemaa sissetungile sõja algusaastatel inspireerituna ilmusid Ameerika sõdade veteranid Iraagis ja Afganistanis ukrainlaste kõrval võitlema.

Hiljuti on paljud värvatud pärit Lõuna-Ameerikast. Kolumbia mehi on Ukrainasse meelitatud palkade tõttu, mis on palju kõrgemad kui see, mida nad saavad teenida kodumaal, kuigi kaevikusõja riskid on suured.

Välisriikide sõdurid teenivad sama palka mis ukrainlased, alates 1000 dollarist kuni 1750 dollarini kuus, millele lisanduvad lahinguboonused, mis võivad ületada 3000 dollarit kuus. Venemaa on oma ridadesse värvanud samuti välisriikide sõdureid, sealhulgas tuhandeid põhjakorealasi.

Alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal on sajad välismaalased läbinud HUR-i baasi, mida tuntakse Camp Kropina.

Kahe laagris käinud välisriigi sõduri sõnul oli laagris enne eelmise kuu rünnakut nurina allikaks lõtv turvalisus. Nende sõnul kujutas sõdurite kogunemine ühistele einetele endast ohtu.

Teises surmavas rünnakus välismaiste värvatute vastu tabasid Vene raketid 2022. aasta sõja esimesel kuul Poola piiri lähedal asuvat Javorivi väljaõppebaasi, tappes või vigastades kümneid inimesi.

Ka ukrainlasi on väljaõppebaasidele suunatud rünnakutes hukkunud. Eelmisel aastal tappis raketirünnak Ida-Ukrainas Poltaavas üle 50 kadeti ja sõduri ning paljud said vigastada. 29. juulil hukkus väljaõppeakadeemiale tehtud rünnakus kolm värvatut ja 18 sai haavata. Teisipäeval teatas Ukraina sõjavägi, et öises raketirünnakus väljaõppeüksusele hukkus üks sõdur ja 11 sai vigastada. Rünnaku toimumiskohta ei täpsustatud.

Rünnakud kogunenud sõdurite vastu on kutsunud esile üleskutseid uurimiseks, et teha kindlaks, kas neid on seatud ebamõistlikku ohtu.

Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnas avalduses, et väljaõppepunktides olevad sõdurid „peavad õhurünnakuhoiatustele ja vaenlase droonidele viivitamatult reageerima”. Ta ütles, et sõjavägi kolib väljaõppe varjatud maa-alustesse kohtadesse „nii palju kui võimalik”.

Floridast pärit värvatu oli Kesk-Ukraina baasis viibinud vähem kui nädal ja talle polnud Venemaa rünnaku ajal veel püssi väljastatud. Ta ütles, et tundis end turvaliselt maalilises baasis, mis on peidetud päevalillepõldude ja metsade vahele.

Ta oli Ukraina armeega liitudes riski võtnud, ajendatuna soovist aidata raskustes olevat demokraatiat, kuid polnud kunagi arvanud, et inimesi hukkub juba väljaõppel.