Riigist väljasaatmised on Soomes tõusuteel. Käesoleva 2025. aasta jaanuarist juunini saatis politsei Soomest välja 1374 inimest. Neist 271 saadeti eskordiga ehk politseikonvois. Eelmise aasta samal perioodil saadeti Soomest välja 1043 inimest.

Protsentuaalselt oli kasv 31,7 protsenti, vahendab Iltalehti.

Kui tempo jätkub samamoodi ka aasta teises pooles, saadetakse sel aastal Soomest välja kokku 2748 inimest. Seda on palju rohkem kui eelmisel aastal, mil saadeti välja 2202 inimest.

Riigi järgi arvestades on sel aastal Soomest välja saadetud enim Eesti ja Rumeenia kodanikke. Mõlemad on EL-i riigid.

Välismaalaste puhul tähendab see, et inimest kahtlustatakse kuriteos või ta on kuriteo toime pannud, kommenteeris Iltalehtile politseiinspektor Janne Lepsu politseiametist.

Täpne statistika puudub, kuid Lepsu sõnul on EL-i kodanike väljasaatmise põhjuseks tavaliselt väljapressimiskuritegude, narkokuritegude ning elu ja tervise vastaste kuritegude toimepanemine.

Lepsu tuletab meelde, et EL-i kodanikel on vaba liikumine.

Soome saabudes ei vaja nad mingit luba. Piisab, kui olla EL-i kodanik, ja ametivõimud peavad tõendama, et isik on ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, ütleb Lepsu.

Kolmandate riikide kodanike, st EL-i mittekuuluvate riikide kodanike puhul on tõendamislävend see, et kolmanda riigi kodanik peab ametivõimudele tõendama, et tal on riiki sisenemiseks vajalikud tingimused täidetud.

See ongi põhimõtteline suur erinevus, sõnab ta.

Kolmandate riikide kodanike puhul on väljasaatmise kõige levinum põhjus elamisloa puudumine. Näiteks võib varjupaigataotleja olla jäänud ilma elamisloata või on tema elamisluba aegunud.

Kuid on ka inimesi, kes on toime pannud raskeid kuritegusid. Näiteks võib keegi olla elanud Soomes 10 aastat ja seejärel toime pannud mõrva, ütleb Lepsu.

Riikide arvestuses on TOP 10 tipus ka iraaklased. Viimastel aastatel tunti Iraaki riigina, mis ei tahtnud oma kodanikke vastu võtta, kuid see muutus 2023. aastal. Sellest ajast alates on Iraak vastu võtnud elamisloata inimesi ja kurjategijaid. Soome statistikaameti andmetel on Iraagi varjupaigataotlejad Soomes eriti süüdi vägistamises.

Iraaki tagasisaatmised lähevad hästi, ütleb Lepsu.

Sel aastal on juuni lõpu seisuga Iraaki tagasi saadetud 47 inimest. Samal perioodil on riigist välja saadetud kokku 67 iraaklast. Arvude erinevus tuleneb asjaolust, et 20 inimese puhul oli väljasaatmisotsuses tagasisaatmisriigiks mõni muu riik kui Iraak. See tähendab, et neil väljasaadetutel oli elamisluba saadud mõnest teisest riigist.

Soomest väljasaadetute sihtriigid (allikas: Politseiamet)

Sihtriik	Kokku	Eskorditud
1. Viro	298	6
2. Rumeenia	91	19
3. Türgi	89	10
4. Vene	62	11
5. Irakk	47	34
6. Prantsusmaa	43	19
7. Rootsi	41	11
8. Itaalia	38	8
9. Albaania	33	5
10. Vietnam	33	2

Mis seletab väljasaatmiste suurt kasvu? Helsingi politseijaoskonna välismaalaste asjade osakonna peainspektor Anne Hiltunen ütleb: „Helsingi politseijaoskond on muutnud väljasaatmised tõhusamaks.”

Tõhususe osana on väljasaatmisprotsesse üle vaadatud ja arendatud, et need vastaksid kasvavale ülesannete hulgale. Lisaks selgitab väljasaatmiste märkimisväärne suurenemine Helsingis asjaolu, et politsei on muutnud avaliku korra ja turvalisuse jälgimise tõhusamaks, eriti häirete piirkondades, tuginedes analüütilisele teabele, kommenteeris Hiltunen Iltalehtile.

Tema sõnul on jälgimise käigus kohatud ka kuriteos kahtlustatavaid välismaalasi.

Sellega seoses on kontrollitud nende riigis elamise tingimusi ja kui riigis elamise tingimused ei ole täidetud, on rakendatud viivitamatuid meetmeid, ütleb Hiltunen.

Enamik neist lahkub lõpuks vabatahtlikult ja ülejäänud saadetakse politsei eskordiga.

Kui väljasaatmiskorralduse saanud isik on valmis oma väljasaatmiskorraldust täitma ja politsei antud juhtumipõhise hinnangu kohaselt on see võimalik, siis viib politsei isiku lennujaama ja jälgib tema lahkumist, tagades, et isik astub lennukile ja lahkub riigist.

Eskordiga väljasaatmine tähendab, et isik saadetakse politseieskordiga tagasi väljasaatmiskorralduses nimetatud sihtriiki.

Eskordi kasutamine otsustatakse näiteks siis, kui isik ei ole nõus riigist lahkuma, kui tema reisidokumentides on puudusi või kui ta on toime pannud raskeid elu- või tervisevastaseid kuritegusid, ütleb Hiltunen.