Soome välisministeeriumi strateegiajuht Antti Helanterä tunneb Venemaad ja venelasi hästi. Ta on Soome endine suursaadik Venemaal.

Helanterä ülesanne on anda hinnanguid ja ennustusi maailma arengu kohta järgmise veerandsajandi ehk umbes 25 aasta jooksul, vahendab Iltalehti.

„Euroopa peab taastama oma sõjapidamisvõime,” rõhutab Helanterä.

Helanterä arvates on seda küsimust liiga palju vaadeldud eelarve ja kaitsetööstuse küsimusena.

„Võib-olla pole piisavalt arvestatud sellega, et see on ka küsimus sellest, kas Euroopa sotsiaalmudel on valmis kaitsevõime oluliseks suurendamiseks ilma, et peaks loobuma millestki olulisest,” mõtiskleb Helanterä.

Kodanikuvabadusi ja inimõigusi peaks saama tagada relvastuse surve all.

„Kui aega on, saab kaitsevõimet rahaga suurendada,” sõnab ta.

„Kaitsetahe on midagi, mida ei saa valitsuse otsustega suurendada,“ rõhutab Helanterä.

Soomes pole kaitsetahe ilmselt probleem, kuid paljudes Euroopa riikides on see kahtluse all – eriti kui Euroopa sotsiaalmudel ei suuda inimeste heaolu tagada.

Strateegiajuht esitab karmi hinnangu Euroopa tuleviku kohta.

Me peame kindlasti olema valmis selleks, et Euroopat ootab ees pikk, pikk väga kõrge sõjalise pinge periood – võib-olla ka relvastatud konflikt, märgib ta.

Helanterä ei usu rahu või kompromissi võimalikkusse Venemaaga, kui praegune Venemaa võimusüsteem ei lõpe.

Mul on väga raske näha, et olukorras, kus Venemaa on ühelt poolt ning Ukraina ja Lääs toetavad Ukrainat teiselt poolt, on võimalik leida mingit püsivat kompromissi nende kahe või kolme osapoole eesmärkide, punaste joonte või läveküsimuste vahel, ütleb ta.

Euroopa demokraatiad tahavad, et Ukraina oleks suveräänne riik. Venemaa seda ei taha. Kompromiss on võimatu.

Pingete maandamine nõuab Venemaalt riigina üsna palju muutusi. Ma arvan, et sõja ajal on see liikunud täpselt vastupidises suunas. Muutused on sisemiselt palju keerulisemad, arutleb Helanterä.

Vladimir Putini sõjapoliitika toetajad on Venemaal jäänud endale kindlaks ja Helanterä analüüsi kohaselt ei loobu nad oma maailmavaatest. Vastupidi, nende läänevastased hoiakud on Venemaa algatatud ebaseadusliku agressioonisõja ajal veelgi süvenenud.

Oma hinnangu toetuseks esitab Helanterä retoorilise küsimuse:

Kui kaugel me oleme olukorrast, kus Venemaa ja Ukraina riigipead hoiavad sõjaväekalmistul teineteise käest kinni ja ütlevad, et seda poleks kunagi tohtinud juhtuda ja seda ei tohiks kunagi juhtuda?

Saksamaa ja Prantsusmaa juhid on kohtunud sõjaväekalmistul. Nad on kallistanud ja lubanud oma rahvastele, et Teise maailmasõja läänerinnet ei taaselustata enam kunagi.

Lepitus ja Venemaa vabandus ei õnnestu kahjuks enne, kui riigis toimub põhimõtteline muutus nii süsteemi kui ka vaimse õhkkonna osas.

See nõuab Venemaalt oma riigi muutmist. Helanterä hinnangul ei õnnestu see Venemaaga sellisena, nagu see täna on.

Helanterä esitles oma analüüsi kolmapäeval Luumäkis toimunud Kotkaniemi foorumil.

Välisministeeriumi strateegiajuht andis karmi hinnangu ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta lähitulevikus.

Kitsas, ebamugav ja kallis, võtab Helanterä selle kokku.

Sõjaline heidutus on aga vajalik Venemaa sõjalise poliitika laienemise takistamiseks ja ennekõike Ukraina vabaduse tagamiseks.