Euroopa Liidu välisministrid peavad täna esmaspäeval 11. augustil Ukraina teemal erakorralise kohtumise, teatas eile Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

Kohtumine on seotud USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kavatsusega pidada Alaskal läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks, vahendab MTV.

Valge Maja allikad ütlesid laupäeval NBC Newsile, et Valge Maja kaalub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kutsumist reedel toimuvale kohtumisele. Otsust pole aga veel tehtud.

USA NATO suursaadik Matthew Whitaker ütles pühapäeval CNN-ile antud intervjuus, et Zelenski osalemine kohtumisel on väga võimalik.

Whitakeri sõnul ei saa kokkulepet sõlmida, kui kõik osapooled seda ei aktsepteeri.

Whitakeri sõnul kutsub Trump Zelenski kohtumisele, kui ta peab seda parimaks variandiks. Suursaadiku sõnul polnud pühapäeva seisuga Zelenski osalemise kohta veel otsust tehtud.

Soome julgeolekupoliitika asjatundja Henri Vanhaneni sõnul näevad läbirääkimised väliselt head välja, kuid konkreetset tulemust ei ole mõtet oodata.

Muidugi on relvarahu võimalik, aga seda saab alati murda. Ootused püsivale relvarahule sõltuvad sellest, kas see on kasulik kõigile osapooltele, märkis ta.

Vanhaneni sõnul peaks Ukraina saama julgeolekugarantiid, et saaks rääkida püsivamast rahust. Siis ei oleks ta haavatav pidevate rünnakute ja sõdade suhtes.

Kui me läheme omamoodi vahepealsesse seisundisse, kus Ukraina tegelikult kuhugi ei kuulu, võime rääkida uuest Berliini müüriga sarnasest olukorrast, kus keset Euroopat oleks mädanev haav, sõnas ta.

Rahvusvahelise poliitika asjatundja Risto E. J. Penttilä sõnul oleks relvarahu Ukrainale vastuvõetavam, kui tal lubataks säilitada praeguse rindejoone ääres asuvad alad ilma, et neid ametlikult Venemaale üle antaks.

Teisest küljest saab Venemaa nõuda enda kontrolli all olevaid territooriume. See halvendaks Ukraina ja Euroopa julgeolekut, sest Venemaa oleks taas saanud oma eesmärkidega edasi liikuda, rääkis ta.

Penttilä ütles, et olukord Ukrainas meenutab Soomet 1944. aastal, mil Venemaa edasiliikumine peatati ja üritati territooriume tagasi saada, kuid edutult.

Sarnaselt Soomele on ka Ukraina saanud sõjalist abi ja selle abil on ta sõjas vastu pidanud. Nüüd tuleks kokkuleppele jõuda.

Vanhaneni hinnangul võib territooriumide loovutamine tugevdada kuvandit, et Venemaal on lubatud vallutatud territooriumid alles hoida. Territoriaalsed vallutused võiksid olla läbirääkimiste vahendid, sest neid saaks kasutada ka muudes küsimustes läbi rääkimiseks.

Putinil pole aga eriti midagi kaotada. Juba kohtumine Alaskal on tema jaoks võit, samas kui Trumpi usaldusväärsus võib läbirääkimiste halva edenemise korral langeda, lisas ta.