USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin kohtuvad järgmisel reedel Alaskal. Eelseisev kohtumine on tekitanud lootust, et see võiks Ukrainale rahu lähemale tuua.

Soome Välispoliitika Instituudi programmijuht Arkadi Moshes ei usu, et Trumpi ja Putini kohtumine rahulepingule lähemale viib.

„Võib proovida relvarahu sõlmida, aga ma ei usu, et see saavutatakse,” sõnab ta.

Moshese sõnul nõuaks rahuleping ulatuslikke ja pikki läbirääkimisi, mille käigus lepitakse kokku paljudes üksikasjades, näiteks selles, kes relvarahu jälgib. Rahu saavutamiseks on vaja ka Ukraina ja Euroopa osalemist läbirääkimistel, vahendab Iltalehti.

„Tehnilised üksikasjad on võtmetähtsusega ja nende üle läbirääkimised võivad võtta palju aega, seega on see tõenäoliselt poliitiline ja PR-üritus,” märgib ta.

Moshes ei usu, et kohtumine puudutab ainult Ukrainat. Ta ütleb, et see puudutab ka Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kahepoolseid suhteid, näiteks tuumarelvakontrolli.

Nii Trump kui ka Putin vajavad suuri PR-võite, sõnab ta.

Moshese sõnul on ainuüksi Trumpiga kohtumine Putinile võit, sest see tuletab meelde vana kommet, kuidas suurriigid asju ajasid. Putin ei pea tingimata mingeid järeleandmisi tegema, sest ainuüksi kohtumine on tema jaoks suur diplomaatiline võit.

Trump tahab samuti võita. Ta tahab naasta Washingtoni ja öelda: „Ma olen Putinit veennud seda tegema ja et me oleme pakkunud välja hea kokkuleppe. Kui Ukraina selle kokkuleppe tagasi lükkab, on see Ukraina probleem.”

Moshese sõnul on aga võimalik, et kohtumisel ei lepita kokku milleski. Isegi kui kohtumisel milleski kokku lepitakse, on küsimus, kas see ka ellu viiakse.

Kui Trump peab valima Venemaa ja Ukraina vahel, valib Trump Moshese sõnul Venemaa. Venemaa on suurem ja rikkam riik ning Trumpi vaatenurgast võib see olla Ameerika Ühendriikidele olulisem partner kui Ukraina.

Moshese sõnul oleks kohtumise halvim tulemus see, kui Putin ja Trump hakkaksid otsuseid langetama Ukraina selja taga ning Trump hülgaks Ukraina täielikult.

Ukraina ei suudaks end ilma Ameerika relvadeta kaitsta. Tulevikus võib oht olla, et Ukraina riik laguneb.

Kahjuks on see koht, kus Trump ja Putin saavad kokku leppida, et nad ei luba Ukrainasse Ameerika relvi. Ja me näeme, kuidas Ukraina kaotab oma territooriumid väga varsti, tõdeb ta.

Ma ei usu, et Venemaa nõustuks lihtsalt Donetski ja Luhanski alles jätma ning oma väed Zaporižjast ja Hersonist välja viima. Ma ei usu, et see juhtub, sõnab ta.

Anonüümne ametlik allikas on telekanalile NBC öelnud, et Valge Maja kaalub ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Alaskale kutsumist.

Allika sõnul on Trump avatud ka kolmepoolsetele kõnelustele, milles osaleksid nii Putin kui ka Zelenski.

Moshese sõnul aga kolmepoolset kohtumist ei toimu.

Kui Trump nõuab Zelenski tulekut, siis Putin tühistab oma osalemise. Mul pole selles kahtlustki, sõnab ta.

Selle põhjuseks on asjaolu, et Putin soovib taastada külma sõja ajastule iseloomulikud suurriikide suhted, kus Ameerika Ühendriigid ja Venemaa otsustavad asju ning teised riigid kuulavad.

Ja muidugi tahab ta näidata, et tahab alandada nii Ukrainat kui ka Euroopat, sealhulgas diplomaatiliselt, ütleb Moshes.