Euroopa liidrid avaldasid täna pühapäeval 10. augustil Ukraina kohta ühisavalduse, milles kirjeldasid oma visiooni sõja lõpetamiseks.

USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin peaksid reedel Alaskal Ukraina teemat arutama. Ukraina presidenti pole vähemalt praegu kutsutud, vahendab Yle.

Soome Välispoliitika Instituudi teadur Tyyne Karjalainen näeb Euroopa ühisavaldust umbusaldusavaldusena Trumpi vastu, kuigi see näitab toetust Trumpi rahupüüdlustele.

Avaldus algab sõnadega: „Me hindame president Trumpi tööd Ukraina tapmise peatamisel, Venemaa agressioonisõja lõpetamisel ning õiglase ja püsiva rahu saavutamisel Ukrainas.”

Mida ühisavaldusest arvata?

See näitab, et Trumpi lähenemine Ukraina konflikti lahendamisele ei ärata usaldust, ütles Karjalainen Yle-le telefonitsi.

Ühisavalduses osalevad Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Soome juhid ning Euroopa Komisjon. Sama grupp on viimastel päevadel väidetavalt pidanud intensiivset telefonidiplomaatiat Ameerika Ühendriikide ja Ukraina juhtidega.

Milleks on vajalik avalik avaldus?

Muidugi tekitab see küsimusi. Pessimist võiks küsida, kas see on halva lahenduse eelaimus ja Euroopa tahab näida parema lahenduse poolel olevat. Teisest küljest arvan ma, et avalduse eesmärk on lihtsalt näidata ühist Euroopa visiooni ja sõnumit, sõnab Karjalainen.

Karjalainen juhib tähelepanu sellele, et Euroopa on konkreetselt võtnud Ukraina toetamisel suurema vastutuse. Selle viimane näide on Ukraina toetamine NATO uue rahastamismehhanismi kaudu.

Kas see võiks Trumpi mõjutada?

Selline ühekordne avaldus ei muuda veel midagi, lausub teadur. Siiski leiab ta, et on hea, et Euroopa edastab Trumpile konkreetselt ühtse sõnumi konflikti lahendamise kohta.

Ühisavalduses rõhutatakse, et rahu ei saa sõlmida ilma Ukrainata, ja korratakse Ukraina nõudmist relvarahu järele enne rahuläbirääkimiste algust. Samuti arutatakse Ukraina nõutavaid ja vajalikke julgeolekugarantiisid.

See on oluline. Samuti on oluline, et Trumpi lähenemisviisiga seotud ohukujundeid korratakse konkreetselt, märgib ta.

Mida arvata Zelenski eemale jäämisest?

Rahuprotsessides saab vahendaja pidada läbirääkimisi osapooltega eraldi ja suurriikide juhid peavad läbirääkimisi omavahel. Aga kui eesmärk on lahenduses kokku leppida, siis peab Zelenski loomulikult kaasatud olema, sõnab teadur.

Algselt soovisid Ameerika Ühendriigid, et nii Putin kui ka Zelenski osaleksid Alaska läbirääkimistel. Putin keeldus aga neljapäeval Zelenskiga kohtumast. Varsti pärast seda teatas Trump, et Zelenski puudumine ei takista tippkohtumise toimumist.

Trump kasutab seda olukorda oma huvide edendamiseks. Kas tema jaoks on olulisem pidada Putiniga kahepoolseid läbirääkimisi või tegelikult tuua Ukrainasse püsiv rahu? sõnab teadur.

Stubb on ainus väikeriigi juht, keda avalduses mainitakse. Mida sellest arvata?

Stubbi juhtimisel on Soome suutnud Ukraina sõja lõpetamise püüdlustes mängida endast suuremat rolli, märgib ta.

Soomlased mäletavad Stubbi ja Trumpi ühist golfimängu Floridas märtsi lõpus. Stubb on ka öelnud, et hoiab Trumpiga ühendust tekstisõnumite ja telefonikõnede kaudu.

Stubb on suutnud end positsioneerida ja isegi tegutseda Trumpi suunas Euroopa sõnumitoojana. See on oluline, lausub ta.