Rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad kinnitasid Iltalehtile, et Euroopa sõdurid on valmis Ukrainasse sisenema.

Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud tahte koalitsioon käivitab Ukrainas julgeoleku tagamise operatsiooni pärast seda, kui Venemaa ja Ukraina vahel on jõustunud relvarahu.

Tahte koalitsiooni sõjaline peakorter asub Pariisis, kus asub Prantsuse relvajõudude ühisoperatsioonide peakorter.

Kaheteistkümne kuu pärast plaanitakse koalitsiooni peakorter kolida Suurbritanniasse Northwoodi.

Julgeolekugarantiide operatiivplaan on valmis.

Iltalehti andmetel kutsub Ukraina koalitsiooni riike üles tulema ja tagama relvarahu.

Pärast seda alustab koalitsioon Ukrainas erinevat tüüpi relvade ühisoperatsiooni. Peamine oleks Ukraina õhuruumi jälgimine, mida allikate sõnul teostatakse nii traditsiooniliste hävituslennukite patrullide kui ka täiendavate õhutõrjesüsteemide paigutamisega Ukrainasse.

Liitlasvägede laevad hakkaksid Mustal merel patrullima ja näiteks turvaksid Odessa sadamast väljuvaid ja sinna saabuvaid tsiviillaevu.

Maavägede osas oleks operatsiooni fookuses Ukraina enda maavägede toetamine ja relvastamine. Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtimisel alustataks Ukrainas Ukraina sõdurite väljaõpet.

Kokku osaleks julgeolekugarantii operatsioonis mitukümmend tuhat Euroopa sõdurit. Osa neist töötaks tugi- ja hooldusülesannetes.

Idee seisneb selles, et Ukraina maaväed kannaksid peamist vastutust relvarahujoone jälgimise eest.

Tänu julgeoleku tagamise operatsioonile saaks Ukraina koondada oma väed relvarahujoone lähedale, mis tõstaks Venemaa jaoks künnist rünnaku jätkamiseks hiljem.

Läänepoolne õhuruumi valve toimiks ka ennetava heidutusena. NATO hävitajatel oleks õigus Ukraina õhuruumis Venemaa rakette alla tulistada.

Koalitsiooni liikmesriikide relvajõudude ülemad on oma riigipeadelt saadud juhiste kohaselt üle vaadanud jõu kasutamise volitused. See ei oleks ründav, vaid kaitsev tegevus.

Euroopa juhid – nende hulgas Soome president Alexander Stubb – peavad täna kolmapäeval USA presidendi Donald Trumpiga videolingi kaudu kõnelusi. Tippkohtumisel osaleb ka Berliini sõitnud Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Euroopa juhid üritavad Trumpi veenda, et Vladimir Putinile peab avaldama survet tingimusteta relvarahule.

Ukraina ja Euroopa idee seisneb selles, et kui lahingud lõppevad, algab julgeoleku tagamise operatsioon. Alles selles etapis oleks võimalik ellu viia võimalikud maadevahetused Ukraina ja Venemaa armee vahel.

Võimalikud territoriaalsed vahetused lisataks relvarahu lepingusse, kuid eurooplased ei tunnustaks okupeeritud alade de jure kuulumist Venemaale. De facto seda aktsepteeritaks esialgu, kuid samal ajal saaks Ukraina sõjalised julgeolekugarantiid.

Eurooplased rõhutavad Trumpile, et kui Putin ei nõustu esmalt relvarahuga, selgub, et Venemaa üritab vaid petta Ameerika Ühendriike ja teisi Lääne demokraatiaid.

Kui see peaks juhtuma, eeldatakse, et Trump täidab oma lubaduse ja kehtestab muu hulgas karistustariifid riikidele, kes kauplevad Venemaaga energiaga.

Tahte koalitsiooni riikidel on oma videokohtumine, mis on plaanitud pidada pärast arutelu Trumpiga kolmapäeval.

Venemaa on varem teatanud, et mingeid lääneriikide sõdureid Ukrainas näha ei taheta ja kui see peaks juhtuma, siis tähendab see lääneriikide sisenemist sõtta ehk sisuliselt kolmanda ilmasõja algust.