Ameerika Ühendriigid võib Venemaa presidendi Vladimir Putini reedel Alaskasse saabudes vahistada.

Nii ütleb Soome Turu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Outi Korhonen Iltalehtile.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (RHK) andis Putinile 2023. aasta märtsis välja vahistamismääruse. Vahistamismääruse põhjuseks on Ukraina laste sunniviisiline üleviimine ja sõjakuriteod Ukrainas.

Vahistamismääruse kohaselt võidakse Putin vahistada enam kui 120 erinevas riigis.

Ameerika Ühendriigid ei ole RHK liikmesriik. Sellegipoolest võib Ameerika Ühendriigid Korhoneni sõnul Putini vahistada, sest iga riik võib rahvusvahelise õiguse alusel vahistada sõjakuritegudes kahtlustatava isiku.

Kui on selged kahtlused ja tõendid raskete kuritegude kohta, on ametivõimudel kohustus kahtlusalune vahistada, räägib Korhonen.

Venemaa sõjakuritegude kohta Ukrainas on küllaga tõendeid, näiteks rünnakud tsiviilsihtmärkide vastu, inimrööv, tsiviilisikute piinamine ja mõrv ning Ukraina sõjavangide piinamine.

Kõik rahvusvahelisele õigusele, inimõigustele ja oma kriminaalõigusele pühendunud ametivõimud peaksid tegutsema, kui piirkonnas viibib rasketes kuritegudes kahtlustatav isik, kommenteerib Korhonen.

Kuid Korhonen arvab, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ei kavatse seda teha.

Vahistamata jätmine ei ole juriidiliselt jätkusuutlik lahendus. Ükski riik ei luba väga rasketes kuritegudes kahtlustatavatele erandeid, ei siseriikliku ega rahvusvahelise õiguse alusel, lisab ta.

Putini vahistamine Alaskal on Korhoneni sõnul siiski äärmiselt ebatõenäoline.

Korhoneni sõnul planeerivad mõjukad isikud ja riigijuhid, kelle suhtes on välja antud vahistamismäärus, oma reisimarsruute hoolikalt ette. Tavaliselt reisivad nad ainult piirkondade kaudu, kus neil on tagatud turvaline ja takistamatu liikumine.

Muidugi ei reisiks nad, kui asja poleks eelnevalt selgitatud, ütleb Korhonen.

Korhoneni sõnul on Ameerika Ühendriigid kõige ilmsemalt garanteerinud Putini puutumatuse.

Riigipeadel on põhimõtteliselt suveräänne puutumatus ja sellest loobutakse ainult väga raskete kuritegude ja inimõiguste rikkumiste korral, ütleb Korhonen.

Teisisõnu, erandlikke poliitilisi kokkuleppeid saab sõlmida. Kuid põhimõtteliselt, kes iganes see ka poleks, on riigivõimudel kohustus ta vahistada, kui ta viibib riigi territooriumil, märgib ta.

Näiteks on Soome siseriikliku õiguse alusel vahistanud kahtlusaluseid seoses mujal toime pandud genotsiidide ja sõjakuritegudega. Näiteks 2007. aastal vahistati Soomes Rwanda mees, keda kahtlustati muuhulgas 1994. aasta kevadel Rwanda genotsiidiga seotud massihävitusrelvadega tegelemises osalemises.

Korhoneni sõnul on Putini juhtum väga eriline, kuna Ameerika Ühendriigid seab kahtluse alla RKK vahistamismääruse ja kogu kohtu legitiimsuse.

Rasked rahvusvahelised kuriteod ja rikkumised on aga üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, olenemata sellest, kas RKK süsteemi tunnustatakse või mitte, ütleb Korhonen.

Korhoneni sõnul on Ameerika Ühendriikide otsus jääda Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust välja olnud kohtu usaldusväärsusele ja toimimisele märkimisväärne hoop.

Oleks olnud äärmiselt oluline saada nii suur ja mõjukas riik kohtuga liituma või isegi seda toetama. Otsus tehti aastatuhande vahetusel ja järgnevad administratsioonid pole seda muutnud, hindab Korhonen.

Kuigi see ei muuda praegust olukorda radikaalselt, teeb see selle hullemaks, lisab ta.

Korhonen viitab Trumpi presidendiajale, mille jooksul on USA välispoliitika ja suhtumine rahvusvahelisse õigusse mitmel moel muutunud. Trump on pidevalt seadnud kahtluse alla rahvusvahelise süsteemi põhinormid nagu territoriaalne suveräänsus ja puutumatus Palestiina ja Taanile kuuluva Gröönimaa juhtumites.

Kui selline poliitika jääb püsivaks, mõjutab see radikaalselt nii rahvusvahelist õigussüsteemi kui ka poliitilist korda, hindab Korhonen.

Korhoneni sõnul on Putini ja Trumpi läbirääkimiste tulemusel rahu sõlmimine äärmiselt keeruline. Seni pole ametlikku teadet selle kohta, kas Ukraina president Volodõmõr Zelenski üldse läbirääkimistele tuleb.

Loodame, et Ukrainas saavutatakse rahu ühel või teisel viisil. Kuid see on keeruline, kui kahtlustatavad sõjakurjategijad ja osapooled, kes ei kavatse neid vahistada, peavad rahuläbirääkimisi ilma Ukrainat ja teisi huvitatud osapooli, näiteks EL-i kutsumata. Olukord on küüniline ja keeruline, ütleb Korhonen.