Helsingi linnaametnikud avalikustasid sel nädalal, et viimase aasta jooksul pole registreeritud ühtegi liiklusõnnetusega seotud surmajuhtumit.

Kuigi liiklussurmade arv on kogu EL-is languses, 2024. aastal 3 protsenti, on traagiliste tagajärgedega õnnetused suurlinnades endiselt tavalised. Terve aasta ilma ühegi õnnetuseta on enamiku linnade jaoks märkimisväärne saavutus – rääkimata Euroopa pealinnast, vahendab Politico.

2023.aastal kaotas EL-i linnades liiklusõnnetustes elu 7807 eurooplast. Eelmisel 2024. aastal hukkus Berliinis liiklusõnnetustes 55 inimest ja viimase 12 kuu jooksul kaotas Brüsseli piirkonnas liiklusõnnetustes elu üheksa inimest.

Kuigi Helsingi on üks väiksemaid EL-i pealinnu, kus elab veidi alla 690 000 elaniku, elab ja pendeldab Helsingi piirkonnas umbes 1,5 miljonit inimest.

Linna keskkonnaosakonna liiklusinsener Roni Utriainen ütles Soome ajakirjandusele, et saavutus on tingitud „paljudest teguritest … aga kiirusepiirangud on ühed olulisemad”.

Viidates andmetele, mis näitavad, et jalakäijate surmaga lõppeva liiklusõnnetuse risk väheneb poole võrra, kui auto kiirus kokkupõrkel on 40 kilomeetri tunnis asemel 30 kilomeetrit tunnis, kehtestasid linnaametnikud 2021. aastal madalama kiirusepiirangu enamikus Helsingi elamupiirkondades ja kesklinnas.

Piiranguid jõustati 70 uue kiiruskaamera ja riiklikul „Vision Zero” poliitikal põhineva politseistrateegiaga, mille eesmärk on saavutada null liiklusõnnetustes vigastatut või surmajuhtumit. Soome liiklusohutuse üksuse Liikenneturva kogutud andmed näitavad, et Helsingi liiklussurmade arv on sellest ajast alates vähenenud.

Helsingi võimud on viimased viis aastat püüdnud korrata imet, mille nad esmakordselt saavutasid 2019. aastal, kui ükski jalakäija ega jalgrattur ei hukkunud autoõnnetustes.

Utriainen rõhutas, et missiooni edu põhineb andmepõhisel pikaajalisel liikuvuspoliitikal ja linnaarengu strateegiatel, mis on muutnud kunagi autokeskset pealinna. Paljudes linnaosades on teid kitsendatud ja puid istutatud eesmärgiga muuta sõitmine autojuhtidele ebamugavaks – põhjenduseks on see, et keeruline linnamaastik sunnib autojuhte asustatud piirkondades ettevaatlikumalt liikuma.

Linn on investeerinud ka uude jalakäijate ja jalgrattasõidu infrastruktuuri, sealhulgas ulatuslikku jalgrattateede võrgustikku, mis ulatub üle 1500 kilomeetri. Linn on täiustanud oma ühistranspordivõrku süsinikuvabade ja isesõitvate bussidega ning saanud Euroopa Investeerimispangast raha uue trammiliini ehitamiseks.

Utriaineni sõnul aitasid uuendused „vähendada autode kasutamist ja koos sellega ka tõsiste õnnetuste arvu”. Statistika näitab, et aastatel 2003–2023 langes liiklusõnnetustes vigastatute arv linnas 727-lt vaid 14-le.

Helsingi edu on märgatud Brüsselis, kus Euroopa Komisjon avaldab survet liiklussurmade vähendamiseks. Transpordivolinik Apostolos Tzitzikostas märkis selle aasta alguses, et enamik liikmesriike ei ole veel graafikus, et saavutada EL-i 2018. aasta eesmärki vähendada liiklussurmade arvu poole võrra aastaks 2030.