Briti peaminister Keir Starmer ja teised Euroopa juhid avaldavad täna USA presidendile Donald Trumpile survet, et ta ei loovutaks osi Ukrainast Venemaale tema eelseisvatel kohtumistel Vladimir Putiniga.

Briti peaminister liitub lõuna ajal telefonikõnega koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga, vahendab Daily Mail.

Seejärel liituvad nendega Trump ja USA asepresident J. D. Vance erakorralisel virtuaalsel tippkohtumisel enne Trumpi ja Putini kohtumisi Alaskal ülehomme reedel 15. augustil.

USA president kohtub Venemaa juhiga, püüdes täita oma lubadust lõpetada kolm aastat kestnud konflikt Ukrainas.

Euroopa pealinnades on aga mure, et Trump pakub relvarahu osana Ukraina territooriumi Venemaale loovutamist.

„Toimub maadevahetus,” teatas Trump sel nädalal, kuigi ta lubas ka proovida tagasi saada osa Ukraina territooriumist, mida praegu Venemaa hoiab.

Enne Trumpi ja Putini kohtumist teatas Zelenski, et ta ei loovuta oma riigi idaosas asuvat Donbassi piirkonda Venemaale rahu eest.

Ta hoiatas, et kui see Kremlile antakse, kasutab Putin seda piirkonda vaid „hüppelauana tulevaseks uueks pealetungiks” Ukraina vastu.

Keir Starmer toetab kolmapäevasel kõnelusel Trumpiga Zelenski seisukohta, kusjuures peaminister on rõhutanud, et Ukrainaga tuleb sõlmida rahuleping, mitte seda talle peale suruda.

Nii Briti peaminister kui ka EL-i juhid peaksid samuti väitma, et Putinit ei saa Ukraina-vastase agressiooni eest premeerida territooriumi loovutamisega.

Euroopa diplomaatiline allikas ütles väljaandele i Paper, et Ukraina-Venemaa piiri püsivaid muudatusi ei aktsepteerita.

Nad lisasid, et maadevahetused peavad Trumpi ja Putini vestlustes laualt välja jääma.

Kuid on teatatud ka pingetest Ühendkuningriigi ja EL-i pealinnade vahel, kusjuures üks Briti ametnik avaldas muret Euroopa juhtide Trumpi-Putini kõneluste kohta käivate „ebamugavate jooksvate kommentaaride” pärast.

„Erinevalt meie Euroopa kolleegidest ei esita me avalikult ameeriklastele nõudmisi,” ütles ta väljaandele Telegraph.

„Suur osa sellest, kuidas eurooplased käituvad, ärritab ameeriklasi ja Trumpi, kui nad hakkavad nõudmisi esitama ja punaseid jooni vedama,” märkis ta.

See juhtus pärast seda, kui nii Merz kui ka EL-i kõrgeim diplomaat Kaja Kallas kutsusid avalikult üles lubama Zelenskil Alaskal toimuvatel kõnelustel osaleda.

Kallas ütles: „Me ei saa aktsepteerida, et Venemaa ja Ameerika vahelisi territoriaalseid küsimusi arutatakse või isegi otsustatakse üle eurooplaste ja ukrainlaste peade.”

Hiljem kolmapäeval juhib Keir Starmer nn „tahte koalitsiooni” kohtumist, et anda suuremale hulgale partneritele päeva aruteludest ülevaade.

Tahte koalitsioon on rahvusvaheline jõupingutus Ukraina toetamiseks püsiva rahu suunas, mida juhivad Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Ukraina.

See koosneb 31 riigist, kes on lubanud Kiievile suuremat toetust, sealhulgas 27 Euroopa riiki, samuti Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan.

Enne kolmapäevast kõnet ütles Briti valitsuse pressiesindaja: „Peaminister on jätkuvalt täielikult keskendunud selle konflikti lahendusele, mis põhineb Ukraina riiklikel huvidel.

Ta on otsustanud saavutada Ukrainas õiglase ja püsiva rahu, mida toetavad kindlad ja usaldusväärsed julgeolekugarantiid, mis hoiavad Venemaad tulevikus Ukrainat ähvardamast.”

Zelenski ütles teisipäeval pressikonverentsil, et Putin soovib, et Ukraina lahkuks relvarahu kokkuleppe osana Kiievi kontrolli all olevast ülejäänud 30 protsendist Donetski oblastist.

Selle teabe edastasid talle USA ametnikud, lisas Zelenski.

Ta rõhutas, et Ukraina ei lahku oma kontrolli all olevatelt territooriumidelt, kuna see on põhiseadusega vastuolus ja oleks vaid hüppelauaks tulevasele Venemaa sissetungile.

Trump on ka andnud mõista, et tema arvates võib Ukraina konflikti lõpetamiseks vaja minna territooriumi loovutamist, öeldes, et tõenäoliselt toimub „maadevahetus”.

Esmaspäeval pikal pressikonverentsil lubas Trump „proovida Venemaalt tagasi saada” osa Ukraina „ookeaniäärsest kinnisvarast”.

Ta ütles: „Me muudame rindejooni, lahinguliine. Venemaa on okupeerinud suure osa Ukrainast. Nad on okupeerinud väga olulisi territooriume. Me proovime osa sellest territooriumist Ukrainale tagasi saada.

Nad on suures osas – kinnisvaras nimetame seda ookeaniäärseks kinnisvaraks – ära võtnud. See on alati kõige väärtuslikum vara.”

EL tegi teisipäeval avalduse: „Õiglane ja kestev rahu, mis toob stabiilsust ja julgeolekut, peab austama rahvusvahelist õigust, sealhulgas iseseisvuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid ning seda, et rahvusvahelisi piire ei tohi jõuga muuta.

Ukraina rahval peab olema vabadus oma tuleviku üle otsustada. Ukraina rahuteed ei saa ilma Ukrainata otsustada.

Sisulised läbirääkimised saavad toimuda ainult relvarahu või sõjategevuse vähendamise kontekstis.”

Vastuseks ütles Zelenski sotsiaalmeedias: „Olen tänulik Euroopa juhtidele nende selge toetuse eest meie iseseisvusele, territoriaalsele terviklikkusele ja just sellise aktiivse diplomaatilise lähenemise eest, mis aitab selle sõja väärika rahuga lõpetada.

Tõepoolest, me kõik toetame president Trumpi otsusekindlust ja peame koos kujundama seisukohad, mis ei lase Venemaal maailma taas kord petta.

Me näeme, et Venemaa armee ei valmistu sõda lõpetama. Vastupidi, nad teevad liigutusi, mis viitavad ettevalmistustele uuteks pealetungi operatsioonideks. Sellistes oludes on oluline, et maailma ühtsus ei oleks ohus.

Nii kaua kui nad jätkavad sõda ja okupatsiooni, peame me kõik koos jätkama oma survet – jõu survet, sanktsioonide survet, diplomaatia survet.”