Seoses sõjaväeringkondade jagamisega 2024. aasta veebruaris on Venemaa alustanud uute vägede moodustamist Leningradi sõjaväeringkonnas, mis asub Soome piiri ääres.

Riigikaitse kõrgkooli (MPKK) teaduri Pentti Forsströmi sõnul on enesestmõistetav, et kaitsevägi jälgib tekkinud olukorra tõttu eriti tähelepanelikult Soome piiri taga toimuvat, vahendab Iltalehti.

Muidugi ei saa ma detailidesse laskuda, aga üldises raamistikus arvan, et selle olukorra suurim meeldetuletus on see, et meie naaber on sõjas. Seal on sõjaseisukord. Me ei tohiks seda praegu päriselt unustada, ütleb Forsström.

Kaitseväe enda sõjaväeluure avaliku ülevaate kohaselt tugevdatakse Leningradi sõjaväeringkonda märkimisväärselt. Varem on olnud juttu, et muudatustega seoses võib Soome piiri taga asuvate Vene vägede arv varasemalt 30 000 sõdurilt kolmekordistuda.

Sõjaväeringkonna brigaadid muudetakse diviisideks, Koola oblasti armeekorpus muudetakse armeeks ja Karjalasse luuakse täiesti uus armeekorpus.

Forsström ise toob lihtsa põhjuse, miks Soome piiri taga asuvaid sõjaväeüksusi nüüd suurendatakse.

Tegelikult on üks põhjus: see on Venemaa, sõnab ta.

Sügavamalt uurides võtab teadur näiteks Venemaa kogemused Ukrainas kuni Krimmi annekteerimiseni 2014. aastal.

Aastatel 2008–2009 hindas Venemaa toonase kaitseministri Anatoli Serdjukovi juhtimisel riigi sõjalisi vajadusi seoses relvajõudude reformiga. Sel ajal pandi rõhku kiirusele ja kvaliteedile.

Selle reformi taktikaline etapp kestis kuni 2012–2013. aastani. Pärast seda algas vägede väljaõpe, sõnab ta.

Forsström kirjeldab Krimmi annekteerimist 2014. aastal kui reformitud armee „katsetust”. Venemaa vaatenurgast oli operatsioon edukas ja riik saavutas selle, mille ta oli seadnud eesmärgiks.

Edu andis Venemaale kindlustunde, et tema väed on võimelised sõjaliseks tegevuseks. Kuid 2022. aastal Ukrainas alanud täiemahuline agressioonisõda tõestas, et need eeldused olid valed.

See oli valearvestus. Nagu me oleme näinud, ei piisanud sellest võimsusest. Kolm ja pool aastat kestnud sõda tähendab, et tolleaegsed arvutused ei pidanud paika. Venemaa vajab rohkem võimsust, ütleb Forsström.

Teine muudatus oli Soome NATO-ga liitumine 2023. aasta aprillis, millele Venemaa pidi loomulikult vastama uute arvutustega.

Minu arvates on need omavahel seotud põhjused, miks arvutusi on üle vaadatud. Seetõttu plaanitakse suurendada ka Soome-vastase piirkonna tugevust.

Vägede arvu suurendamine on aga praegu veel teoreetiline muudatus, sest Ukraina sõja keskmesse kerkinud droonid on sundinud ründajat tegutsema väikeste üksustega.

Teaduri sõnul võime seetõttu tulevikus näha suuremaid ja tugevamaid diviise, kuid samal ajal toimub killustatum sõjapidamine väikeste üksustega.

Minu arvates on see teine areng, mis maavägede osas käimas on, ütleb Forsström.

Soome piiri taha loodavad suuremad sõjaväeüksused pole Venemaa poolt Ukraina sõja tõttu veel konkreetselt täidetud. Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi hindab oma analüüsis, et töö teadaolevate üksuste täiskoosseisu viimiseks jätkub tõenäoliselt kuni 2030. aastateni.

Forsströmi sõnul sõltub küsimus suuresti sellest, kas Venemaa jääb pärast Ukraina sõda sõjamajandusse või taastab ta majanduse rahuaegsesse olekusse.

Olen hinnanud, et [sõjaväeüksuste täielikku koosseisu viimine] võtab aega umbes kolm kuni viis aastat, eeldusel, et see sõjamajandus jätkub, märgib ta.

Kui Venemaa, mis on pikka aega sanktsioonide all olnud, otsustab naasta normaalse majanduse juurde, kahe- või isegi kolmekordistub ajaline hinnang Forsströmi sõnul.

Sanktsioonide jätkumine mõjutab ka Venemaa võimet oma varusid moodsate relvadega täiendada.

Kui sanktsioonid jäävad kehtima ja Venemaa ei suuda neist mööda hiilida, ei saa me kvalitatiivselt rääkida sellisest 2020. aastate materjalist, mis neil enne sõda oli, lisab ta.

Kuigi Leningradi sõjaväeringkondade vägede arvu suurendamine on alles teoreetilisel tasemel, tehti Venemaal sellega seotud otsuseid kiires tempos pärast Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga.

Soome riigikaitse üks olulisemaid tööriistu on planeerimine. Kas see kiire ajakava mõjutab ka Soome kaitseplaneerimist?

Muidugi. Hea näide kogu sellest arengust on Soome NATO liikmelisus, vastab Forsström.

Teadur tuletab meelde, kuidas üldine suhtumine NATO liikmelisusse Soomes üleöö positiivseks muutus. Tema sõnul oli kiire kohanemine näitaja Soome demokraatliku süsteemi võimest vajadusel kiiresti tegutseda.

Forsströmi sõnul on kaitsevägi rahuajal seotud teatud eeskirjade ja tavadega, näiteks riigikaitse eelarvepoliitikaga, mis loomulikult mõjutab ka planeerimistööd.

Olen siiski kindel, et suudame vajadusel olla ka väga kiiresti paindlikud, sõnab ta.