Venemaa uudisteagentuuri TASS teatel on Ukraina ja Venemaa läbirääkimised Istanbulis lõppenud.

Кõnelused kestsid vähem kui tunni, edastas ТАSS. Riigid on sel aastal pidanud Istanbulis kaks läbirääkimiste vooru, kuid pole jõudnud rahulepingule lähedalegi, vahendab Reuters.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hindas täna kolmapäeval 23. juulil varem, et läbirääkimised on eeldatavasti keerulised. Keegi ei oota kerget teed. See saab olema väga keeruline, kommenteeris Peskov.

Venemaa väitel oli kõneluste eesmärk arutada näiteks vangide vahetamist ja surnukehade tagastamist.

Ukraina delegatsiooni allikas ütles, et Ukraina on valmis relvarahuga nõustuma, kuid rõhutas, et läbirääkimiste tulemus sõltub Venemaast.

Kõik sõltub sellest, kas Venemaa lõpetab ultimaatumite esitamise ja võtab konstruktiivse seisukoha. Sellest sõltub, kas kohtumisel on võimalik tulemusi saavutada, ütles anonüümseks jäänud allikas uudisteagentuurile AFP.

Lisaks osapooltele on ka kolmapäeval Londonis kogunenud Ukrainaga tegelevatel teadlastel läbirääkimiste suhtes madalad ootused. Soome Välispoliitika instituudi esindaja Tyyne Karjalainen kommenteeris olukorda MTV uudistele.

Pooled ei pea läbirääkimisi rahu saavutamise eesmärgil, vaid selleks, et näidata pühendumust sellele rahuprotsessile. USA president Donald Trump on nõudnud läbirääkimiste edenemist ja just sellele püütakse vastata, kommenteeris Karjalainen.

Kolmapäeval STT-le antud intervjuus kutsub Tampere Ülikooli globaalse ajaloo dotsent Rinna Kullaa üles läbirääkimisi tõsiselt võtma. Kõik sõjad lõpevad mingil kujul läbirääkimistega. Seetõttu on oluline neid tõsiselt võtta, sõnab ta.

Kullaa on mures üha massiivsema sõjapidamise loogika pärast ja rõhutab läbirääkimiste olulisust. Sõda Ukrainas peetakse rindel ja sõjaliselt, aga ka rahvusvahelises avalikus arutelus. Kullaa sõnul paiknevad läbirääkimised kuskil vahepeal.

Kullaa sõnul on Ukraina jaoks riskantne olla nii sõltuv USA toetusest ja ka nii seotud USA seisukohtade, dünaamika ja tulemustega rahvusvahelistes aruteludes. Ukraina juhtkond peaks nüüd nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt näitama, et ka neil on läbirääkimistel oma panus.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Ukraina seisukoht, et riik ei ole kunagi sõda tahtnud, seega peab Venemaa lõpetama enda alustatud sõja. Ukraina surub aga nüüd vaherahu poole ehk tugevamalt kui varem.

Ukrainas leitakse, et läbirääkimiste positsioon ei parane. Olukord on USA toetuse osas helgem kui kuu aega tagasi, kuid pikas perspektiivis on oodata olukorra halvenemist rindel ja rahvusvahelise abi vähenemist, ütleb Karjalainen.

Üldiselt on USA valitsus Venemaa nõudmistele kaasa aidanud, mis on Ukrainale olnud šokk, jätkab ta.

Kullaa sõnul ei ole enam tegemist pelgalt tunnustuse vajadusega. Kullaa leiab, et kuna läbirääkimised kuulutati välja vaikselt ja ilma suurema rahvusvahelise tähelepanuta, võiksid nad rohkem keskenduda asjale endale.

Siiski juhib ta tähelepanu sellele, et läbirääkimised Venemaaga venivad tõenäoliselt pikale. Venemaa ei taha oma eesmärkidest ja nõudmistest taganeda.

Kullaa eeldab, et Türgis arutataks vähemalt vangide vahetust, milles Venemaa ja Ukraina on varem kokku leppinud.

Kui läbirääkimistel midagi muud ei juhtu, siis pole see just eriti positiivne tulemus. Peaks olema midagi muud, isegi kui need on vaid piirtingimused, milles saaks kokku leppida, ütleb ta.

Vangide vahetuse kokkuleppimine pole samuti vähetähtis. Kullaa sõnul on see oluline mitte ainult vangide ja nende lähedaste, vaid ka Ukraina ja Venemaa ühiskondade jaoks laiemalt.

Kuid sisuga oleks tõesti soovitav edasi liikuda, ütleb Kullaa.

Venemaa ja Ukraina on sel aastal Istanbulis pidanud kaks läbirääkimiste vooru, ilma et nad oleksid rahulepingule lähedalegi jõudnud.

Eelmisel nädalal andis USA president Trump Venemaale Ukraina rahuläbirääkimistel vaherahu kokkuleppimiseks 50 päeva. Trump ähvardas Venemaad muu hulgas imporditollidega, kui kokkuleppele tähtajaks ei jõuta.