Sõja eest põgenevatele ukrainlastele jätkub ajutise kaitse pakkumine. 15. juulil 2025 otsustas EL-i välisasjade nõukogu pikendada kaitset kuni 4. märtsini 2027.

Ajutine kaitse võimaldab pakkuda kaitset piiratud arvule inimestele kiire ja varjupaigamenetlusest lihtsama protsessi käigus.

Ajutine kaitse põhineb EL-i ajutise kaitse direktiivil, mis võeti esmakordselt kasutusele 4. märtsil 2022 pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda. EL-i riigid on võtnud kohustuse pakkuda ukrainlastele ajutist kaitset seni, kuni kaitsevajadus on olemas.

Olukorra arengut Ukrainas on raske prognoosida

Olukord Ukrainas on endiselt ebastabiilne ja raskesti prognoositav. Praegu on EL-is ligikaudu 4,3 miljonit ukrainlast, kes saavad ajutist kaitset. Ukrainlaste liikumine EL-i on jätkunud, kuigi arv väheneb.

Soomes on ukrainlased esitanud kokku ligikaudu 84 000 ajutise kaitse taotlust. Hinnanguliselt on riigis praegu ligikaudu 46 000 ukrainlast, kes saavad ajutist kaitset. Ülejäänud on hinnanguliselt naasnud Ukrainasse või kolinud mõnda teise EL-i riiki.

Soome migratsiooniameti prognoosivõrgustiku 2025. aasta juunis tehtud hinnangu kohaselt saabub sel aastal Soome ligikaudu 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. Taotlejate arvu mõjutavad kõige olulisemad tegurid on võimalikud muutused Ukraina sõjalises olukorras, USA poliitika Ukraina ja Venemaa suhtes, lääneriikide toetus Ukrainale, Ukraina majanduslik ja humanitaarolukord, infrastruktuuri seisukord ning töö- ja haridusvõimalused.