Ida-Soome ringkonnakohus pikendas 43-aastase naise vanglakaristust nelja aastani. Lõuna-Karjala kohus mõistis talle eelmisel aastal pika tingimisi vanglakaristuse ja ühiskondlikult kasuliku töö.

Madalam kohtuaste mõistis Lappeenranta naise süüdi inimkaubanduse kuriteos, kuid ringkonnakohus tunnistas ta süüdi raskendatud inimkaubanduses. Mõlemad kohtud mõistsid naise süüdi raskendatud vägivallas ja kahes kergemas vägivalla juhtumis. Ringkonnakohus pikendas aga kuritegude aegumistähtaega, vahendab Iltalehti.

Raskendatud inimkaubandus tähendab antud juhul seda, et naine sundis oma 12-aastast tütart kuriteo ajal palju majapidamistöid tegema. Ta ähvardas, et laps ei saa muidu süüa, magada ega kooli minna.

Töö ise oli tavaline majapidamistöö ja oma väikese õe-venna eest hoolitsemine. Need ei olnud oma olemuselt alandavad, kuid laps pidi liiga palju tööd tegema. Tüdruku tervis kannatas ja ta kasv jäi seisma.

Lisaks tööle sundimisele väärkohtles ema tüdrukut. Ta lõi last näkku, sõrmedele, kehale ja muuhulgas jalataldadele. Samuti kägistas ja hammustas ta teda.

Tüdruku küüned said kahjustada või kukkusid välja. Ta kaotas ka juukseid, sest ema rebis need välja.

Naine väärkohtles ka oma kahte teist last, kuid mitte nii rängalt.

Naist süüdistati ka oma noorima, imikueas lapse ründamises. Pisikese ründamise kuritegu oli aga aegunud.

Ringkonnakohus suurendas hüvitist, mida naine peab oma lastele maksma. Ta peab inimkaubanduse ohvriks langenud tüdrukule oma tegude eest hüvitist maksma 14 000 eurot, sealhulgas viivised. Kahele ülejäänud lapsele peab ta hüvitist maksma vastavalt 7000 ja 5000 eurot, samuti koos viivistega.

Noorim laps hüvitist ei saa, kuna süüdistuse esitamise tähtaeg oli aegunud.

Lapsed võeti emalt ära enne kriminaalmenetluse algust. Alguses rääkisid kõik lapsed, mida ema oli neil käskinud rääkida, kuid pärast piisava aja möödumist kasuperes muutsid nad oma juttu.

Lapsi esindas kohtus eestkostja asetäitja. Vanim laps andis kohtus tunnistusi ise.