Soome politsei rõhutab, et vanemad peavad tagama oma laste turvalisuse ujulates. 2025. aasta suvel on politsei uurinud mitmeid juhtumeid, kus vette sattunud laps oli surmaohus või suri.

Rannas ja vees liikudes vastutavad vanemad laste turvalisuse eest. Nad peavad tagama, et lapsed ei seaks oma elu ohtu. Lastel peavad vees alati olema päästevestid seljas ja rannas peaksid nad kandma näiteks ujumisvesti, soovitab politseiameti politseiinspektor Konsta Arvelin.

Ka Soome Ujumishariduse ja vetelpääste ühing rõhutab vanemate vastutust, vahendab Iltalehti.

Vanemad vastutavad oma laste eest rannas, isegi kui kohal on vetelpäästjad. Vanemad peaksid kogu aeg lapse käeulatuses püsima. Jätkem kõik segavad asjad kõrvale ja keskendugem lapsele, tuletab meelde ühingu veeohutuse ekspert Anne Hiltunen.

Soomes uppub aastas keskmiselt 140–145 inimest, sellest umbes pooled on suvekuudel.

Õnnetusjuhtumite korral viib politsei alati läbi surma põhjuse uurimise. Kui on kahtlus näiteks järelevalvekohustuse eiramises, algatatakse kriminaaluurimine. Võimalike kuritegude hulka kuuluvad hooletusse jätmine ja surma põhjustamine.

Vanemad vastutavad oma laste eest ja see vastutus põhineb ka seadustel, näiteks kriminaalkoodeksil ja päästeseadusel. Päästeseaduse kohaselt peab igaüks tegutsema ettevaatlikult, et vältida õnnetuse ja kahju ohtu.

Inimest saab hooletusse jätmises süüdi mõista, kui ta asetab teise inimese abitusse seisundisse või jätab inimese seisundisse, mille eest ta on kohustatud hoolitsema, põhjustades sellega ohtu elule või tervisele.

Hooletusse jätmise tunnuste hulka kuuluvad nii abitusse seisundisse asetamine kui ka sinna jätmine. Tegevus võib olla aktiivne või passiivne. Passiivne tegevus võib mõnel juhul tähendada näiteks seda, et vastutav täiskasvanu ei jälgi last ujumiskohas.

Teisisõnu, isik, kellel on näiteks lapse eest eriline vastutus, võib olla süüdi hooletusse jätmises, kui laps jäetakse abitusse olukorda ja tal on reaalne oht saada vigastada.