Lahingud Ukraina idaosa võtmelinna Pokrovski pärast on kestnud juba aasta. Vene armee ümbritseb linna lõunast ja põhjast, samuti seitsme kilomeetri kaugusel asuvat Mõrhorodi.

Linn ei ole endiselt otseste lahingute keskmes, kuid olukord halveneb kiiresti. Lahingud jätkuvad lähedal asuva Ševtšenko linna ümbruses ja Pokrovski lõunapoolses äärelinnas. Ukraina analüütiku DeepState’i pidevalt uuendatavad kaardid näitavad, et mõnes kohas on venelased äärelinnast juba kahe kilomeetri kaugusel, vahendab Gazeta Wyborcza.

„Praegu ei käi lahingud Pokrovski enda pärast. Need käivad lõunapoolses äärelinnas, kuhu vaenlane püüab oma jõude koondada. Äärelinnas tuvastatakse sõdureid, kus neid saab kõige tõhusamalt hävitada, ja see toimubki,” ütles 155. mehhaniseeritud brigaadi sideohvitser Artem Pribõlnov 23. juulil Suspilne TV-le.

Hiljuti alustasid venelased piirkonnas oma esimest rünnakut märtsist saati, kasutades soomukeid – mitut lahingumasinat, millega olid kaasas mootorratturid. Venelased kasutavad päevasteks rünnakuteks enamasti mootorrattaid ja öösel saadavad nad väikeseid jalgsi sõdurite gruppe, kes üritavad Ukraina vägede kaitsest läbi murda.

21.juulil teatasid Ukraina OSINT-i analüütikud ja meedia sabotaaži- ja luuregruppide imbumisest Pokrovskisse. See toimus väidetavalt viimastel päevadel. Venelastel õnnestus linna imbuda edelaosas asuvast Zvirove külast. See sai võimalikuks, kui üks piirkonda kaitsvatest brigaadidest jäi sisuliselt ilma reservita ning ukrainlased tegid olukorra hindamisel vigu.

Sotsiaalmeedias ilmus video, mis näitas, kuidas Ukraina sõdureid linna edelaosas tulistati. Ukrainlased kaotasid osa oma üksusest.

Ukraina Pravda teatas sõjaväeallikatele viidates, et esimesi Vene sabotööre märgati linnas 17. juulil. Päev hiljem teatas Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrski Vene sabotaaži- ja luuregrupi imbumisest Pokrovski rajooni.

„Täna üritas vaenlase sabotaažiluuregrupp linna tungida, kuid Ukraina kaitsjad avastasid ja hävitasid selle. Meie Pokrovsk jätkab vankumatult oma kaitseliinide kaitsmist,” ütles kindral Sõrski toona.

Selgus aga, et venelased olid saatnud veel selliseid gruppe. Ukraina sõjaväeohvitser hüüdnimega Alex, kes haldab populaarset Telegrami kanalit „Ohvitser” meenutas, et esimesed Vene sabotaaži- ja luuregrupid üritasid linna tungida juba 2024. aasta sügisel. Pärast kaitseliinide tugevdamist ja rinde stabiliseerumist sellised katsed aga lakkasid.

Ukrainlastel õnnestus Vene sabotaažigrupid likvideerida, kuid ekspertide sõnul on see murettekitav märk.

„Mitmed linna juurdepääsuteed on endiselt lahti, kuid kõiki neid ohustavad vaenlase droonid,” ütles Pokrovski sõjaväevalitsuse juht Serhi Dobrjak aprillis Ukraina televisioonis.

Sellest ajast alates on olukord ainult halvenenud. Linna viivatest peamistest teedest on Ukraina kontrolli all ainult naaberoblastis Dnipropetrovski oblastis asuv Pavlohradi tee. See on aga Venemaa tulekontrolli all ja peamine oht tuleneb droonidest.

„Sealt saab küll läbi liikuda, aga ainult õnnele lootes. Ja minu Kurski siina kogemuse põhjal saabub kaitse lõpp siis, kui logistika otsa saab. Seal blokeerisid venelased droonidega tee Sudžasse ja kogu meie kaitse varises kokku,” rääkis hiljuti üks piirkonnas võitlev Ukraina sõdur BBC Ukrainale.

Nii kaua kui suvi kestab, on veel alles kruusateid, aga linnast läänes asuv koridor on juba nii palju kahanenud, et kogu piirkond jääb Vene droonide laskeulatusse. Venelased üritavad linna piirata ja seeläbi kas ukrainlased välja ajada või Pokrovski pärast otsevõitlusse astuda.

Vene väejuhatuse jaoks on Pokrovsk üks olulisemaid kohti Donetski oblastis ja kogu rindel.

Donetski oblasti lääneosas asuv linn, kus kunagi elas 60 000 inimest, oli suur tööstus- ja logistikakeskus. Linna läbib mitu olulist teed, sealhulgas Donetski ja Dnepri jõe vaheline tee. Seetõttu nimetatakse Pokrovskit mõnikord ka „Donbassi lääneväravaks”.

Venemaa täiemahulise sissetungi alguses oli linn rindest suhteliselt kaugel. Olukord muutus aga siis, kui venelastel õnnestus 2024. aasta veebruaris vallutada Avdijivka ja kaks kuud hiljem Otšeretõne. Veel eelmise aasta hiliskevadel oli Pokrovskis veel võimalik kohalike kohvikute aedades kohvi nautida. Juulis aga puhkesid linna vahetus läheduses lahingud. Septembri esimesel poolel väljus kohalikust jaamast viimane evakuatsioonirong.

2024.aasta oktoobris langes naabruses asuv Selõdove, mille eesmärk oli takistada Vene vägede liikumist Pokrovski suunas. See võimaldas venelastel linna üle trumbata. Eelmise aasta lõpust alates on ukrainlased linna aktiivselt kaitsnud, korraldades vasturünnakuid. Mõned neist olid edukad, kuid piisavate jõudude puudumine ja Venemaa ülekaal andsid tunda.

Kuigi linn on Vene armee poolt eelmisest aastast alates maatasa tehtud, on tsiviilelanikud endiselt alles.

Pokrovskis endas elab 1380 inimest ja kogu rajoonis 2700. See on palju inimesi ning humanitaarabi ja joogivee kohaletoimetamine on peaaegu võimatu, ütles Donetski oblasti sõjaväevalitsuse juht Vadõm Filaškin 23. juulil Ukraina televisioonis.

Ta lisas ka, et peaaegu kõik linna poed on juurdepääsuteede pommitamise tõttu suletud.

„Ainult tänu sõjaväe toetusele suudame humanitaarabiga inimesteni jõuda. Vabatahtlikud ei tule enam Pokrovskisse,” märkis Filaškin.

Kui venelastel õnnestub Pokrovsk vallutada, avanevad neile uued võimalused. Võit vabastab märkimisväärsed jõud, mis on seni selles piirkonnas koondunud. Potentsiaalselt võib Vene armee ohustada naabruses asuvat Dnipropetrovski oblastit. Juba mõnda aega on Vene väed püüdnud ületada oblastite vahelist piiri, kuid see on pigem propaganda harjutus. Pärast Pokrovski vallutamist muutub see oht reaalseks.

Tõenäolisem on aga see, et venelased liiguvad edasi veidi põhja pool asuva Dobropoli suunas. Eelkõige suunavad nad oma väed võitlema Konstantõnovka eest. Kaardilt vaadates on juba selge, et see linn on sarnaselt Pokrovskiga sisse piiratud, ainult et praegu on sealne „tasku” laiem. Otsevõitlus Konstantõnovka pärast omakorda ohustab kahte suurimat Ukraina kontrolli all olevat linna Donetski oblastis: Kramatorskit ja Slovjanskit.

Venemaa agressioon Ukraina vastu algas 2014. aastal Krimmi okupeerimisega, kuid paar kuud hiljem puhkes Donbassis avalik sõjategevus. Seejärel õnnestus Venemaal võitlejate abiga haarata kontrolli alla osa Donetski ja Luhanski oblastist.

Pärast Venemaa täieulatuslikku sissetungi 2022. aastal kukkusid Venemaa esialgsed plaanid läbi. Vene vägedel ei õnnestunud Ukraina pealinna vallutada ja nad olid sunnitud territooriumi osadest taganema. 2022. aasta sügisel said nad Ukraina pealetungide ajal Harkivi ja Hersoni oblastis lüüa. Samal ajal liitis Kreml Venemaa Föderatsiooni koosseisu neli Ukraina oblastit: Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižja.

Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna praegune prioriteet on eelkõige kogu Ukraina Donbassi okupeerimine. Putin loodab, et tema väed saavutavad selles ettevõtmises lähitulevikus edu. Ukraina luure andmetel on Kreml alates 2022. aastast olnud sunnitud selle eesmärgi saavutamise tähtaegu mitu korda muutma.