Iltalehti andmetel tuli Donald Trumpi ja NATO peasekretäri Mark Rutte esmaspäevane teadaanne Ukraina uuest abipaketist Soome valitsusele üllatusena. Seni oli Soome abipaketi vastu vaid huvi üles näidanud.

Trump teatas esmaspäeval Valges Majas, et Ameerika Ühendriigid annavad Ukrainale relvaabi, mille eest maksavad Euroopa riigid. Trumpi sõnul toodetakse Ukrainale saadetavad relvad Ameerika Ühendriikides.

Rutte ütles, et ta on olnud ühenduses mitme riigiga, kes kavatsevad NATO ja Ameerika Ühendriikide vahelises paketis osaleda. Rutte mainis nimeliselt Soomet, Taanit, Rootsit, Norrat, Suurbritanniat, Hollandit ja Kanadat.

Iltalehti andmetel ootavad peaministri büroo, kaitseministeerium ja presidendi kantselei endiselt lisateavet lepingu täpse sisu kohta. Iltalehti andmetel ei lepitud abipaketis kokku juunis Haagis toimunud NATO tippkohtumisel, vaid tegemist on uuema arenguga.

Iltalehti teatas esmaspäeval allikatele viidates, et asja osas on esialgseid kontakte võetud, kuid abipaketi täpne sisu on veel saladuses. Poliitika selgub hiljem. Soome on abipaketist siiski huvitatud ja soovib selle kohta rohkem teavet kuulda, ütlesid asjaga kursis olevad allikad Iltalehtile.

Avalikkuses leviv info abipaketi suuruse kohta on vastuoluline. Trump rääkis miljardite suurustest relva-abist, kuid Reutersi allikate sõnul on see väärt 300 miljonit dollarit.

Nüüd oodatakse Soome lõplikku otsust selles küsimuses. Näiteks Rootsi on juba teatanud, et osaleb Trumpi otsuse kohaselt NATO kaudu Ukraina relvatarnete suurendamise meetmetes, sealhulgas Patrioti raketisüsteemi osas.

Kui riigi juhtkonda üllatas Trumpi ja Rutte eilne avaldus, siis parlamendi võtmekomisjonides vaadatakse toimuvale peamiselt mõistvalt.

Komisjonidel puudub ka detailne teave selle kohta, kuidas Rutte ja Trumpi väljakuulutatud abipaketti ning Soome väljendatud osalemiskavatsust on planeeritud.

Väliskomisjoni esimees Johannes Koskinen juhib tähelepanu sellele, et NATO tippkohtumisega seoses on räägitud Euroopa NATO tugevdamisest ja Euroopa NATO riikide rolli suurenemisest.

Ukraina puhul on olnud küsimus, milline mudel pakub kõige tõhusamat relvaabi. Koskinen pole aga seni aruteludes vaadelnud praegu arutatavat mudelit, kus relvaabi kataks täielikult Euroopa ja Soome oleks kaasatud. NATO roll asja korraldajana oleks samuti uus võrreldes varasema, üsna riikliku otsustusprotsessiga Ukraina toetamisel.

Loomulikult edendame ühiselt erinevaid mudeleid, mis Ukrainale kiiresti relvaabi pakuvad. Seda tuleks ilmselt üksikasjalikumalt arutada, kui teame, mida see täpsemalt tähendab, ütleb Koskinen, oodates korralduse kohta üksikasjalikumat teavet kui praegu.

Koskineni tähelepaneku kohaselt rääkis Trump konkreetselt liikmesriikides juba olemasolevate relvasüsteemide üleandmisest kontekstis, milles Rutte ka Soome teema üles tõi. See oli Koskineni jaoks üllatav.

Soome ei saa endale lubada loobumist meie olemasolevatest õhutõrjesüsteemidest. See mudel kehtib tõenäolisemalt riikide kohta, mis asuvad rindest kaugemal, et nad saaksid endale lubada oodata asendusrelvade ostmisega, arutleb ta.

Võib ka olla, et Rutte on esitanud mõnevõrra leebema nimekirja kui ehk plaanitud oli. Pole teada, kus tõde peitub. Aga tõepoolest, kui Soome on sellisele mudelile pühendunud, siis peaks olema teada, milliseid relvasüsteeme ja kuidas ning millise ajakavaga need välja vahetatakse. Sellist teavet pole Koskineni sõnul laekunud.

Koskinenil ei paista olevat teavet selle kohta, kes Soomest on Ruttega seda küsimust arutanud. President Stubbi tänane avaldus sotsiaalmeedias oli samuti väga üldine.

Kaitsekomisjoni esimees Heikki Autto rõhutab, et Soome poliitika on pakkuda Ukrainale maksimaalset tuge. Soome välispoliitilise mõju keskmes on liitlasriikide sama tugeva toetuse saamine.

Selles mõttes arvan, et me ei tohiks jääda otsustushierarhia või tehnoloogia vangiks, kui rahvusvaheliselt tekib olukord, kus saame Ukraina toetust tugevdada, kommenteeris ta Rutte eilset avaldust Soome osalemise kohta.

Autto toob ka välja, et Soome on teinud ametlikke otsuseid näiteks suure 660 miljoni suuruse volituse andmise kohta Soome kaitsetööstusele Ukraina toetamiseks. Autto lisab, et ka parlament on selle kohta otsuseid langetanud lisaeelarve osas.

Autto arutleb, et kuna Soome on andnud palju oma varusid ja isegi neist ei piisa igaveseks, on nüüd võimalik Ukrainat toetada uue Soome relvatoodanguga. Samuti on võimalik varud üle anda, kui uus tootmine toodab uut materjali nende asendamiseks.

Autto usub, et nüüd on teiste liitumise osana võimalik osta Ukrainale ka USA relvi.

See ilmselt laiendab algset otsust, aga see rakendab ideed pakkuda Ukrainale selles kriitilises olukorras maksimaalset tuge, sõnastab ta.

Kui Auttolt küsiti, kas kaitsekomisjon teadis eile ette, mida Rutte USA-s Soome kohta rääkis, vastas ta, et sel konkreetsel tasandil ta seda ei teadnud.

Märgiti, et Soome on väljendanud huvi selles osaleda ja see on õige, tõlgendab Autto seda siiski.

Samas võtab Autto kokku ka selle, et Trumpi ja Rutte käivitatud mudel oli uudis nii kaitsekomisjonile kui ka kindlasti laiemalt Euroopa liitlastele.

Aga ma usun, et see tuleneb Rutte ulatuslikest aruteludest Euroopa liitlastega Haagi tippkohtumise ettevalmistamise kontekstis. Haagi tippkohtumisel tehti Ukraina toetamise kohta selge avaldus, märgib ta.

Rutte idee selle kohta, millised riigid võiksid sellesse kaasatud olla ja kuidas, põhineb Autto hinnangul tõenäoliselt just sellisel taustaarutelul.

Autto arvates on kaitsekomisjonil praegusel hetkel piisavalt teavet. Ta kiidab Ruttet hea töö eest, sest ta on pannud Trumpi Ukrainale nii tugevat toetust avaldama.

Kui asjad konkreetseks muutuvad, on oluline, et ka kaitsekomisjoni hoitakse tähelepanelikult kursis. Aga parlament on andnud 660 miljoni euro suuruse mandaadi. Näiteks tõlgendust laiendades saab seal ilmselt leida lahenduse, kuidas meid ka sellesse paketti kaasata, kuigi peamine lähtepunkt on muidugi see, et see toetab kodumaist kaitsetööstust, lisab ta.

Kaitsekomisjoni aseesimees Mikko Savola ütleb, et kaitsekomisjon oli teadlik Rutte tegevusest ja aruteludest.

Komisjon on saanud ka kirjalikku teavet eelmise neljapäeva nn Tahte koalitsiooni kaugkoosoleku kohta.

See sobib kokku sellega, et me oleme seotud Ukraina toetamisega, ütleb ta Rutte ja Trumpi Soome-suunaliste sammude kohta.

Savola juhib tähelepanu ka sellele, et pressikonverentsidel tekivad ootamatud olukorrad, kus asju välja öeldakse.

Savolal puudub teave selle kohta, kes on Ruttele kinnitanud Soome seotust. Savola sõnul eeldab ta aga, et tegemist on juhtkonna tasemel toimuva aruteluga. Teisisõnu, ta arvab, et see puudutaks presidenti, sest Tahte koalitsioon kohtus neljapäeval.

Ta ei näe asjade edenemises mingeid probleeme ja asi on edenenud parlamentaarsetes raamistikes.

Suures pildis on siin parlamentaarne varu, sest oleme raportis ja eelarve aruteludes avaldanud toetust ning meil on selged plaanid, kuidas me Ukrainat abipakettide näol toetame, märgib ta.

Savola kiidab tõsiasja, et USA tervikuna liigub õiges suunas, kuna Trump soovib Ukrainat toetada. Samuti on nüüd sanktsioonide poliitikal haaret, mis avaldab Vladimir Putinile survet relvarahu saavutamiseks.

Kaitsekomisjoni liige Mika Kari väidab, et teda ei üllata Ukraina toetuse suurendamine.

Põhimõte, et toetust suurendatakse, oli ette teada, sõnab ta.

Kari sõnul tähendab see praktikas valitsuse ja ministeeriumi ning lõppkokkuvõttes peaministri vastutust.

Kari sõnul pole üllatav, et maailm ei peatu suvel Soome suvepuhkuse ajal, vaid asjad edenevad väga kiiresti. Ta toob välja asjaolu, et Venemaa peab Ukrainas endiselt agressioonisõda.

Parlamendile edastatav teave on nüüd hõredam, kuid oluline on säilitada valitsuse ja parlamendi vaheline teabevahetus ka suvepuhkuse ajal. Kui on vaja teavitada parlamendi kaitsekomisjoni üksikasjadest, loodan, et komisjon kutsutakse vajadusel kokku üksikasjalikuma teabe saamiseks, räägib ta.

Kui Soome osaleks samamoodi, nagu Rootsi on nüüd otsustanud, näiteks Patrioti õhutõrje raketisüsteemi rahastamises, poleks see Heikki Autto hinnangul Soome toetuspoliitika seisukohast eriline muudatus. Autto tuletab samuti meelde, et tegemist on kaitsesüsteemiga.

Mikko Savola ei osanud Patrioti rahastamist kommenteerida, kuid sõnas, et Soome peaks Ukrainat toetama nende tugevustega, mis Soomel on.