Kas Ameerika Ühendriike saab enam usaldada? Juulikuumuses tundub külm veebruar kaugel, kuid selliseid küsimusi hakati Soomes juba sel ajal esitama.

Äsja ametisse astunud USA president Donald Trump näis mõistvat oma Venemaa kolleegi Vladimir Putini vaatenurki paremini kui kaitsemeelse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vaatenurki, vahendab Ilta-Sanomat.

Soome on sellest ajast peale murelikult jälginud, kuidas Trump on kaitseliitu muu hulgas „vananenuks” nimetanud. Trump ei ole lubanud isegi otseselt, et Ameerika Ühendriigid kaitsevad rünnatud NATO riiki.

Nagu Trumpiga varemgi juhtunud on, on olukord kiiresti pöördunud.

Juuli keskpaiga lähenedes helistas Trump Saksamaa kantslerile Friedrich Merzile ja andis märku oma pettumusest Putini suhtes. Ta teatas, et kehtestab Venemaale 100-protsendilised tollitariifid, kui Putin ei lõpeta oma agressioonisõda 50 päeva jooksul.

Reedel oli sellest ajast möödunud juba 11 päeva, seega oli Vladimir Putinil jäänud 39 päeva.

Nüüd on Trump taas kord kinnitanud, et usub NATO kollektiivkaitsesse.

Mida me peaksime sellest kõigest arvama? Kas Trump kaitseks meid, kui idapoolne diktatuur üritaks pärast 86-aastast pausi uuesti piiri ületada?

Suurbritannia, Läti ja Ameerika Ühendriikide eksperdid hindasid väljaandele Ilta-Sanomat, kuidas Trump käituks, kui Venemaa ründaks Soomet.

Läti endine kaitse- ja välisminister Artis Pabriks: Kas Trump aitaks Soomet, kui peaks tekkima reaalne olukord?

Kui kujutame ette olukorda, kus Venemaa valmistab ette sõjalist rünnakut Soome vastu, siis nii Soome kui ka Ameerika luure teaks sellest umbes 4-5 kuud ette, alustab Artis Pabriks.

Pabriks, kes on praegu julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud Läti mõttekoja Põhja-Euroopa Poliitikakeskuse esimees, ütleb avameelselt, et Trumpi sammu sellises olukorras on väga raske ennustada.

NATO liikmena on Soome sõjaline koostöö kaitseliidu katuse all aga oluliselt laienenud, seega oleks olukord täiesti erinev võrreldes 1939. aastaga, tõdeb ta.

Pabriks näeb, et kui Venemaa hakkab Soomet ohustama, siis mängivad peamist rolli naaberriigid, Balti riigid ja Rootsi.

Usun, et ameeriklastelt oodatakse ka teatud funktsioonide täitmist ja kohalolekut Põhja-Euroopa piirkonnas või Euroopa mandril, räägib ta.

Tema sõnul peaksid aga nii Soome kui ka teised Venemaa naaberriigid olema valmis selleks, et abi ei pruugi tingimata Atlandi ookeani tagant tulla.

Arvan, et peaksime valmistuma halvimaks stsenaariumiks, sest paljud osapooled, kes on traditsiooniliselt edendanud Atlandi-üleseid suhteid ja koostööd Euroopaga, ei ole praegu Ameerika Ühendriikides eriti aktiivsed.

Selle asemel tugevneb isolatsionism ja see ei ole tingitud ainult Trumpist, vaid on laiem nähtus ameeriklaste seas, märgib ta.

Pabriks mõistab ameeriklaste mõtteviisi selles küsimuses.

On isegi teatud määral mõistetav, et ameeriklased on palju rohkem mures Hiina ohu ja Vaikse ookeani piirkonna sündmuste pärast kui Euroopa pärast, sest nad arvavad, et eurooplased sõidavad jänest, sõnab ta.

Ma ei ütle, et soomlased või lätlased sõidavad jänest, aga Euroopa näib suures pildis olevat võimetu või ei taha ennast kaitsta, lisab ta.

Kuigi Indo-Vaikse ookeani piirkonna olulisus USA julgeolekustrateegias on Trumpi teisel ametiajal veelgi enam rõhutatud, peetakse suurimaks ohuks Hiinat, kes ähvardab Taiwani.

Pabriks hoiatab, et just siin peitubki Trumpi potentsiaalse abi lõks.

Venelased on meistrid tegutsema, kui kusagil mujal puhkeb kriis, märgib ta.

Seega, kui Vaikse ookeani piirkonnas peaks samal ajal midagi juhtuma, võiks see takistada Ameerika Ühendriikidel oma tegevuse laiendamist Euroopas. Venemaa saaks siis olukorda ära kasutada ja Euroopas midagi ette võtta.

Pabriks ei usu, et Soome on Trumpi mustas nimekirjas, kuid ta kardab, et potentsiaalse kriisi korral ei näe ameeriklased vajadust Euroopat kaitsta.

See võib aeglustada USA reageeringut ja võimekuse kasutamist, kui Venemaa ründab Soomet või Lätit, sõnab ta.

Mis on selles osas Trumpi teisel ametiajal muutunud?

Esimesel ametiajal polnud lätlastel Trumpiga probleeme. Nüüd hinnatakse meid Valges Majas nagu teisi eurooplasi, kurdab Pabriks.

Ma arvan, et peame näitama, et oleme tõsine partner, kes suudab ennast kaitsta. Miks muidu ameeriklased näeksid, et peame nende nimel tegutsema? küsib ta.

Kõik naaberriigid peaksid olema tasemel, kus suudame end Venemaa eest kaitsta, jätkab ta.

USA Euroopa vägede endine ülem, kindralleitnant Ben Hodges: Kas Trump aitaks Soomet, kui peaks tekkima reaalne olukord?

Pean ennast optimistiks ja hindan, et Ühendriigid vastaksid ja toetaksid meie liitlast Soomet, ütleb Hodges.

Minu hinnang põhineb sellel, mida olen kuulnud USA armee Euroopa ja Aafrika väejuhatuse ülemalt kindral Donahue’lt ja Euroopa vägede ülemalt kindral Grynkewichilt, lisab ta.

Kindral Christopher Donahue on USA armee Euroopa ja Aafrika väejuhatust juhtinud alates 2024. aasta detsembrist. NATO Euroopa väejuhatuse ülem on kindralleitnant Alexus Grynkewich. Ta määrati liitlasvägede ülemaks (SACEUR) juuni alguses.

Hodges ise on USA vägede endine ülem Euroopas ning Iraagi ja Afganistani sõdade veteran.

Kaks ameeriklast, kellest ühe määras ametisse Trumpi administratsioon, räägivad suure enesekindlusega sellest, mida Ameerika Ühendriigid NATO osana teeksid.

Enesekindlus oli eelmisel nädalal Saksamaal Wiesbadenis toimunud konverentsil nii suur, et Defense Newsi tsitaat kindral Donahue’i seisukohast Venemaa Kaliningradi oblast vajadusel „enneolematu kiirusega” üle võtta ajas ka Kremlis külmavärinad ihule.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kahetses pressikonverentsil Venemaa suhtes tehtud „vaenulikke ja agressiivseid” avaldusi.

Usun, et Ameerika Ühendriigid teeksid seda, mida nad peavad kaitseliidu osaks, ja ilmselt isegi kahepoolselt meie suhete tõttu Soomega, ütleb Hodges, viidates DCA lepingule.

Aga kui vaadata seda Trumpi vaatenurgast, siis ma näeksin Soomet nende riikide kategoorias, mida ta tema enda sõnade kohaselt oleks valmis kaitsma kaitseinvesteeringute tõttu. Soome on julgeoleku tagaja, mitte tarbija, räägib ta.

Ja tundub ka, et tema kohtumised president Stubbiga on hästi läinud, lausub ta.

Nendel põhjustel olen optimistlik, aga jällegi on väga ohtlik proovida kindlalt ennustada, mida president Trump igas olukorras teeb, märgib ta.

Mis on selles osas Trumpi teisel ametiajal muutunud?

Ma näen, et enamus Kongressist toetab NATO-t ja Ukrainat ning Euroopa-Ameerika suhteid, seega tunnen, et eriti Senati kõrgemad vabariiklased veensid presidenti, et ta võib praeguse olukorra eest au võtta, kui tahab, tegemata midagi, mis NATO-t nõrgestaks või hävitaks, sõnab ta.

Hodgesi sõnul näeb Trump nüüd ka Putini bluffi läbi.

Ma arvan, et ta on tunnistanud, et Putin ei austa teda ja venelastel pole mingit kavatsust mingisuguseks läbirääkimiste teel lahenduseks, lisab ta.

Hodges rõhutab, et see on siiski ainult tema seisukoht.

Helsingi Ülikooli Fulbrighti stipendiaat Joshua Wilson: Kas Trump aitaks Soomet, kui peaks tekkima reaalne olukord?

Wilsoni sõnul toetaksid Ameerika Ühendriigid Soomet sõjalises konfliktis Venemaaga.

Soomet eristab palju asju Ukrainast, mille toetamine on Trumpi puhul kõikunud.

Wilsoni sõnul ei tea keskmine ameeriklane Soomest kuigi palju, kuid riigi positsioon võrreldes Ukrainaga on selline, et Trumpil oleks raskem Soomet ilma abita jätta.

Minu arvates nähtaks Venemaa ja Soome vahelist konflikti rünnakuna Lääne-Euroopa vastu ja seetõttu nähtaks seda teisiti, hindab ta.

Mis on selles osas Trumpi teisel ametiajal muutunud?

Kõige olulisem muutus esimese ja teise administratsiooni vahel on see, et Trumpi puhul on piirangud kadunud, sõnab ta.

Tema esimene administratsioon oli täiesti ettevalmistamata ja isegi tema enda partei suhtus temasse ettevaatlikult. Seekord on ta püüdnud end ümbritseda lojalistide ja valitsemisest rohkem teadlike isikutega. See on teinud temast palju võimekama tegija, märgib ta.

Siiski leiab Wilson ühe probleemi, kus Trumpile endiselt vastuseisu avaldatakse: Ukraina.

Minu ennustus on, et Vabariiklik Partei ei aktsepteeriks Venemaa agressiivseid tegusid riigi vastu, mida nad peavad Lääne-Euroopa riigiks, sõnab ta.

Georgia College & State University politoloogiaprofessor Scott Buchanan: Kas Trump aitaks Soomet, kui peaks tekkima reaalne olukord?

Ütleksin, et USA abi oleks oluliselt suurem nüüd, kui Soome ja Rootsi on NATO liikmed, märgib ta.

Buchanan toob esile ka veel ühe Soome jaoks soodsa punkti: Teine oluline punkt on see, et president Alexander Stubbil näivad olevat head suhted president Trumpiga.

Võrrandit täiendab asjaolu, et Soome suhtub Trumpi kaitsekulutuste suurendamise avaldustesse palju positiivsemalt kui enamik teisi NATO liikmeid. See peaks ka president Trumpi Soome suhtes positiivsemaks muutma, lisab ta.

Juuni lõpus otsustasid NATO riigid suurendada oma kaitsekulutusi viie protsendini SKP-st aastaks 2035.

Põhjuseks oli Trumpi nõudmine, mille esitas liikmesriikidele kaitseliidu peasekretär Mark Rutte.

Kõik ei olnud ettepanekuga nõus. Hispaania sotsialistlik peaminister Pedro Sánchez teatas, et tema riik on nõus nõuete täitmiseks kulutama vaid 2,1 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.

Mis on selles osas Trumpi teisel ametiajal muutunud?

Suurim üksik muudatus on Soome liitumine NATO-ga. Lisaks näivad president Trumpi hiljutised kommentaarid paljastavat kasvavat frustratsiooni Vladimir Putini suhtes, lausub ta.

Briti välispoliitika instituudi Chatham House’i ekspert Keir Giles: Kas Trump aitaks Soomet, kui peaks tekkima reaalne olukord?

Giles tuletab meile meelde Donald Trumpi poliitika tegemise viisi.

Me peame alati meeles pidama, et tuleb vahet teha Donald Trumpi sõnade ja tegude vahel, ütleb Giles.

Näiteks on palju räägitud USA sõjaväeüksuste võimalikust Euroopast väljaviimisest, kuid seni pole seda juhtunud, märgib ta.

Giles leiab, et hoolimata väljaviimise juttudest jääb USA sõjaline kohalolek Euroopas puutumatuks ja operatiivseks – välja arvatud juhul, kui Washington DC annab teise korralduse.

See on oluline küsimus. Donald Trumpi ettearvamatus Venemaa vastumeetmetes on seega piiratud, kuid me ei tohiks ka eeldada, et Trump teeb täpselt nii, nagu Putinile meeldib, kui viimane ähvardaks Euroopa riiki nagu Soome, lisab ta.

Giles näeb USA-ga sõlmitud kaitselepingut DCA Soome jaoks samaväärse väärtusega kui NATO liikmelisust – oma eeliste ja probleemidega.

See sõltub teatud määral ka Trumpi administratsiooni võimest mõista üksikasju, kui tegemist on täpsete kaitsekokkulepetega eri riikidega, selgitab ta.

Gilesi sõnul on oluline, kas Euroopa julgeolekusüsteemid toimivad „autopiloodil või zombirežiimis”.

Taas kord on küsimus, kas Euroopa julgeoleku jaoks olulised süsteemid ja personal saaksid toimida ilma Valge Maja otsese sekkumiseta, et takistada nende toimimist, märgib ta.

Mis on selles osas Trumpi teisel ametiajal muutunud?

Suurim muutus on see, et Trump suudab tõhusamalt saavutada oma eesmärke, mis mõnel juhul on väga sarnased Venemaa omadega, sest ta on õppinud oma esimese ametiaja kogemustest, ütleb Giles.

Ta mõistis, et see, mida ta nimetab „süvariigiks”, oli tema eesmärkide saavutamise suurim takistus. Seetõttu oli tal teise ametiaja alguses hästi ettevalmistatud plaan kõigi demokraatlike takistuste kõrvaldamiseks ja presidendivõimu kindlustamiseks, sõnab ta.