Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikväljaandena tuntud Komsomolskaja Pravda avaldas ulatusliku artikli sellest, kuidas Euroopa Liit plaanib Venemaad lähiaastatel rünnata.

Komsomolskaja Pravda alustab oma artiklit väitega, et Euroopa juhid hoiatavad pidevalt Venemaa kavatsuste eest Euroopa Liitu rünnata.

Kremlile lähedaste ekspertide sõnul näitavad aga sõjaline valmisolek ja Euroopa Liidus käimasolevad õppused, et „Brüssel kaalub tõsiselt 2027. aastat sõjategevuse alguskuupäevana”.

„Euroopa on ammu sõnadelt tegudele üle läinud. See on pannud oma sõjatööstuse käima, mineerinud oma piirid ja ehitanud üles kaitsepositsioone. Eurooplastel on kombeks venelasi provotseerida ja seejärel Moskvat agressioonis süüdistada,” ütleb analüütik Andrei Klintsevitš.

Euroopa eesmärk on väidetavalt jagada Venemaa väikesteks eraldi riikideks ja saada juurdepääs selle ressurssidele.

Stsenaarium 1: Kaliningrad

Komsomolskaja Pravda poolt intervjueeritud analüütikute sõnul on rünnaku kõige ilmsem suund Kaliningradi poole, eesmärgiga isoleerida see ülejäänud Venemaast.

See ilmneb NATO Euroopa ülemjuhataja Christopher Donahue hiljutisest avaldusest, milles ta ütles, et allianss on võimeline piirkonna rekordajaga hävitama.

Klintsevitši sõnul varustatakse praegu selleks otstarbeks Gotlandi saart. Lisaks moodustavad Eesti ja Soome ühise löögigrupi.

Nad blokeerivad Kaliningradi õhuruumi ja merealad libaettekäänetega. Meie proteste ignoreeritakse, misjärel peavad meie väed end Suwalki koridorist läbi murdma, märgib ta.

Pärast seda alustab Euroopa maapealset operatsiooni, kasutades suures koguses raketi- ja suurtükirelvi, samuti droone.

Stsenaarium 2: Moldova

Venemaa välisluureteenistus SVR andis hiljuti hoiatuse, et NATO plaanib muuta Moldova sõjaväebaasiks.

Sõjandusekspert Sergei Sudakov loetleb rünnakuplaani märke:

Lennuvälju moderniseeritakse, ehitatakse logistikakeskusi ja suuri ladusid, raudteed kohandatakse Euroopa standarditele vastavaks.

Sudakovi sõnul ei saa Moldova operatsioon toimuda ilma Ukraina osaluseta. Rünnakute sihtmärkideks on [venemeelsed] Transnistria ja Gagauusia.

Venemaa peaks sellele reageerima maismaaühenduse avamisega läbi Odessa ja Mõkolaivi, mis nõuaks palju pingutust ja aega.

Stsenaarium 3: Oht põhjast

Kahes eelmises stsenaariumis võib konflikt jääda lokaalseks. Analüütikute arvates tähendaks rünnak põhjas maailmasõda Peterburi läheduse tõttu.

Sõda Arktikas peetakse ebatõenäoliseks, kuna üks piirkonna võtmeisikuid on Hiina, kellega ei soovi lähitulevikus rinda pista ei Euroopa ega Ameerika Ühendriigid.

Seevastu võib Soome probleeme tekitada.

Enne kui soomlased NATO liikmeteks võeti, valmistati neid järjekindlalt ette hüpoteetiliseks sõjaks, esmalt Nõukogude Liidu ja seejärel Venemaa vastu. Neil on endiselt hea sõjaline infrastruktuur, mida allianss saab kasutada Peterburi, Karjala ja Murmanski ründamiseks, märgivad analüütikud.

Kõik intervjueeritud analüütikud ei nõustu EL-i sissetungi kavatsustega.

Analüütik Sergei Markov leiab, et Euroopa eliit kardab tegelikult otsest konflikti tuumarelvastatud Venemaaga. Selle asemel kasutavad nad „militaristlikku palavikku” oma siseprobleemide lahendamiseks.

Markovi sõnul võib aga pingete eskaleerudes sõda kogemata puhkeda.

Vene asjatundjate sõnul nurjaks Venemaa võit Ukrainas EL-i sissetungiplaanid. Teine piirav tegur on Euroopa Liidu kodanikud, kes ei ole valmis oma sotsiaaltoetustest loobuma.

Klintsevitši sõnul tuleb Euroopa juhtidele ja kodanikele taastada hirm tuumarelvade ees.

Ma arvan, et me peame alustama tuumakatsetusi põhjas. Neid tuleb kaunilt filmida ja pilte tuleb laialdaselt levitada. Jah, meid süüdistatakse tuumakatsetuste keelustamise lepingust taganemises. Aga mida nad saavad teha? Keelata meil olümpiamängudel osalemine? sõnab ta.

Euroopa luureteenistused on esitanud hinnangud, mille kohaselt võib Venemaa mõne aasta pärast oma armee viia tagasi seisu, kus on võimalik NATO-ga sõjalisse konflikti astuda.

Juunis toimunud NATO tippkohtumisel leppisid alliansi riigid kokku oma kaitsekulutuste suurendamises viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.