Ukrainlased on hädas, sest ööl vastu tänast neljapäeva, 31. juulit Kiievit rünnanud ülikiireid droone ehk nn reaktiiv-šaheede on praktiliselt võimatu alla tulistada.

Hiljutiste õhurünnakute ajal Ukrainale ja eriti Kiievile hakkas Venemaa kasutama uut tüüpi ründedroone – reaktiivdroone Shahed. Mille poolest need erinevad ja miks on neid nii raske alla tulistada?

Uue relva kasutamist kinnitasid BBC-le Ukraina õhuvägi ja siseminister Ihor Klõmenko.

Kuid öiste rünnakute uut heli panid tähele ka Kiievi elanikud ise. Viimase ulatusliku droonirünnaku ajal jagati sotsiaalvõrgustikes terava suminaga videot.

Ööl vastu tänast 31. juulit toimunud rünnakut kommenteerides ütles siseminister, et esialgsetel andmetel olid õhurünnaku vahendite hulgas reaktiivdroonid Shahed.

See pole esimene kord, kui neid on kasutatud Ukraina ja Kiievi linna tsiviil- ja munitsipaaltaristu vastu, lisas Klõmenko.

Ta selgitas ka, et droonid „tulid” Kiievi eri külgedelt ja tund pärast droonide rünnakut ründas Venemaa rakettidega. Siseministri sõnul on öises rünnakus kasutatud reaktiivdroonide täpne arv siiani teadmata.

Ukraina sõjavägi registreeris esimest korda kuni kaheksa reaktiivdrooni päev varem – 30. juulil. Sel ajal teatas õhuvägi, et droonid ründasid põhja suunast.

Arvatavasti kasutati selliseid droone ka 31. juuli öise rünnaku ajal tavaliste simulaatordroonide või sisepõlemismootoriga modifitseeritud šaheedide seas, selgitas Ukraina relvajõudude õhuväe pressiesindaja Juri Ihnat.

Tema sõnul pole selliseid droone veel palju.

„Muidugi pole reaktiivdroonide massilist kasutamist veel toimunud – need on üksikjuhtumid,” selgitas Ihnat, kuid lisas, et need raskendavad Ukraina õhukaitse tööd.

Droonide ja elektroonilise sõjapidamise valdkonna sõjalise eksperdi Sergei Beskrestnovi (Flash) sõnul on Shahedi reaktiivdroon vaenlase vastus Ukraina õhutõrjedroonide edule.

„Pole veel teavet selle kohta, kui palju neid lähikuudel tulemas on,” märkis ekspert.

Mis on reaktiiv-Shahed?

Reaktiiv-Shahed on tegelikult Iraani HESA toodetud kamikaze-droon – Shahed-238, selgitab erialaväljaanne „Military”.

Seda mudelit esitleti Iraani relvajõudude Islamirevolutsioonikaardi näitusel 2023. aasta novembris.

Alates jaanuarist 2025 on Venemaa alustanud Shahed-238 reaktiivdrooni analoogi Geran-3 tootmist. Droon on varustatud väikese turboreaktiivmootoriga Tolou-10/13.

Seetõttu ei ole BBC allikate sõnul uued reaktiivdroonid niivõrd „vastus” Ukraina droonitõrje arendamisele, kuivõrd „järjepideva töö tulemus alates 2023. aasta algusest Iraani toote kohandamisel”.

Reaktiiv-šaheedid, olgu need siis Iraanis või Venemaal toodetud, on palju kiiremad kui tavalised šaheedid.
Nende kiirus võib ületada 500 km/h ja lennuparameetrite poolest meenutavad nad tiibrakette.

Sellistel droonidel on ka pikem lennuulatus, mis võib ulatuda 2500 km-ni.

Nende kiirus ja manööverdusvõime muudavad nende avastamise ja tõrjumise palju raskemaks.

„Tegelikult näeb selline droon radaril välja nagu tiibrakett. Mitte kõik tänapäeval kasutatavad vahendid ei suuda selliseid sihtmärke kinni püüda,” ütles õhuväe pressiesindaja.

Nagu „Military” selgitab, on see droon Ukraina tõrjedroonide, helikopterite, kerglennukite ja mobiilsete tulegruppide jaoks praktiliselt kättesaamatu ning edukaks tõrjumiseks on vaja välja töötada uusi tehnoloogiaid.

Kui droon lendab 9 km kõrgusel, saavad selle alla tulistada ainult reaktiivlennukid või suured õhutõrje raketisüsteemid. Ja arvestades drooni suurt kiirust, väheneb ka võimalik reaktsiooniaeg, ütlevad eksperdid.

Selliste droonide allatulistamise jaoks on vaja täiemahulist õhutõrje kahurväge, mis on varustatud radarite, optiliste jaamade ja programmeeritavate mürskudega.

„Sellised vahendid pole mitte ainult kallid ja kulukad käitada (ühe 35 mm programmeeritava mürsu maksumus ulatub üle 1000 euro), vaid on ka partnerriikide seas suhteliselt haruldased ja nõuavad pikaajalist tootmist,” selgitab „Military”.