Suvise palavuse ajal suplevad paljud inimesed ebamugavustunde leevendamiseks vees. Rootsi avalik-õigusliku ringhäälingu SVT andmetel pole ujujate seas haruldane end meres kergendada. Merre pissimine võib aga olla keskkonnale kahjulik.

Uriinis on palju kergesti lagunevaid toitaineid, mis võivad isegi loodusele kasulikud olla. Probleemid tekivad siis, kui meri eutrofeerub.

Bioloog Anna Björn ütleb SVT-le, et merre pissimine tuleks lõpetada, kuigi see võib keskkonna seisukohast tunduda tühise teona.

Björni sõnul võib sellel siiski olla suur kohalik mõju.

Üks liiter uriini väetab 5–7 kilogrammi vetikaid. Üldiselt ei oma ühe inimese urineerimine suurt tähtsust, kuid väikeses ujumislahes võib see avaldada suurt mõju, ütleb Björn.

Merel ei imendu uriinis olevad toitained keskkonda. Häda korral on parem minna põõsasse, kus taimestik saab toitainetest kasu.

Pissi maismaal ja sa toetad seal looduse heaolu, ütleb Björn.

Meres toidab uriin peamiselt peenekiulisi vetikaid, mis kasvades kinnituvad teiste organismide külge.

Peenkiulised vetikad võivad näiteks pruunvetika väetamist ja kasvu raskendada. Björni sõnul on pruunvetikas „Läänemere vihmamets” ja oluline osa ökosüsteemist.

Läänemere eutrofeerumisel on palju muid põhjuseid peale inimese uriini. Muuhulgas põllumajandusel ja metsandusel on Läänemere eutrofeerumisele suur mõju.

„Kuigi peame vähendama suurtest allikatest tulenevat eutrofeerumist, saab igaüks ka ise natuke ära teha. Isegi väikesed asjad on olulised,” sõnab ta.

Paadisõitjatele soovitab Björn, et kui tualetti pole, saab end ämbris kergendada.