Helsingi Esplanaadi pargi all on 100 meetri sügavusel nii suur veekogu, et seda naljatlevalt järveks kutsutakse.

Punavuorist viib pikk tunnel Kaartinkaupunki alla, kust avaneb vaade sügavale maa-alusesse koopasse, vahendab Yle.

Seal asub üks Helsingi energiaettevõtte Helen soojuspumpadest. See toodab lisaks kaugküttele ka jahutust Helsingi elanikele.

Jahutuskeskuse keskmes on hiiglaslik, umbes 25 miljoni liitrine külmaveepaak, mis suudab energiat salvestada.

Heleni tootmisjuhi Timo Marttineni sõnul on Soomel hea arusaam energiatõhususest. „Helsingis saame kasutada kaugjahutust, kaugkütet ja elektritootmist. Midagi ei lähe raisku, kõik kasutatakse ära,” sõnab ta.

Tugev betoonsein hoiab tunnelis olevat veemassi paigal. Koopa teises otsas paistab ukse tagant kristallselge veekogu.

Veekogu suurusest on raske aimu saada, kuna sellest on näha vaid väike osa.

Külmasalvestina toimiv veebassein on 80 meetrit pikk, 40 meetrit sügav ja kaheksa meetrit lai. Bassein on täidetud Päijänne järve veega.

„See on hea külmaaku. Kui kliendid jahutust ei vaja, kanname üleliigse energia basseini ehk jahutame vett. Kui on palav päev, võtame sellest akust energiat ja jahutame võrku,” selgitab Marttinen.

Basseini pinnal on veetemperatuur umbes 12 kraadi, põhjas on vesi umbes neli kraadi.

Heleni grupijuhi Henni Vornaneni info kohaselt on Helsingis viimase kümne aasta jooksul kaugjahutusega ühendatud kinnisvaraobjektide arv ligikaudu kahekordistunud.

Eelmise, 2024. aasta lõpus oli Heleni kaugjahutusvõrgu ulatuses ligikaudu 550 kinnisvaraobjekti.

Traditsiooniliselt on kaugjahutust kasutanud büroo- ja äripinnad.

Praegu on Helsingis kaugjahutusega ühendatud ligikaudu 120 korterelamut. Vornaneni sõnul on huvi selle kasutamise vastu elamutes kasvanud.

Uusehituses saab kaugjahutusega arvestada juba ehitusfaasis. Vanades hoonetes tuleks selle paigaldamine kombineerida näiteks torustiku renoveerimisega.

Heleni kaugjahutusvõrk on kõige ulatuslikum Helsingi kesklinnas.

Soome energiatööstuse katusorganisatsiooni andmetel pakkus Soomes eelmisel aastal kaugjahutust 13 ettevõtet.

Eelmise aasta vahetusel oli kaugjahutusvõrke veidi üle 200 kilomeetri ja neid lisandub 10–15 kilomeetrit aastas.

Kuigi arv kasvab, on see siiski väike võrreldes kaugküttevõrguga, mida on Soomes umbes 15 000 kilomeetrit.

Nõudlus kaugjahutuse järele on aga nähtav ka väiksemates linnades. Näiteks valmib sel aastal Seinäjokis linna esimene kaugjahutustorustik.

Jahedas maa-aluses koopas on kerge hetkeks unustada, et Helsingis on palav päev.

Kui temperatuur tõuseb peaaegu kolmekümne kraadini, on paljudes kodudes lämbe.

Tootmisjuhi Timo Marttineni sõnul on jahutust vaja aastaringselt, isegi kui aastas on vaid paar sooja nädalat. Meie klientideks on arvutikeskused, kauplused ja äripinnad. Nad töötavad ööpäevaringselt, aastaringselt, sõnab ta.

Varem toodeti jahutusenergiat vastavalt vajadusele. Nüüd toimivad veepaagid puhverpaakidena, seega on tootmises paindlikkust, ütleb Marttinen.

Helsingis on veel üks maa-alune energiasalvestusrajatis. Pasila jahutuspaak on väiksema mahutavusega, umbes 11 miljonit liitrit.

Helen toodab kaugjahutust ka soojuspumbajaamas, mis asub Katri Vala pargi all Sörnäinenis. Jaam kasutab puhastatud reovett.

Eiranrantas on praegu ehitamisel uus kaugkütet ja -jahutust tootev soojuspumbajaam. Eiranranta jaam on mõeldud madala temperatuuriga reovee kasutamiseks, mida on Katri Vala soojuspumbajaamas juba korra kasutatud.

Usume, et nõudlus kaugjahutuse järele kasvab ka järgnevatel aastatel pikemate kuumalainete, kinnisvara renoveerimisprojektide ja uusehituse tõttu, märgib Heleni grupijuht Henni Vornanen.