Sellised imelikult vahtijad ehk nn zoomerid sündisid aastatel 1997–2012. Nüüd on avastatud, et neil on teatud jõllitamisviis. Intensiivne, tühi pilk ja ilmetu nägu.

Soome kehakeele ekspert ja suhtlustreener Sami Sallinen on hiljuti ise zoomerite pilguga kokku puutunud, vahendab Iltalehti.

„Või vähemalt kohtasin klienditeeninduses zoomeri pilgule sarnast käitumist. Aga see tundub pigem olevat väsimuse või igavuse märk. Mida enam väsinud või igavlev oled, seda rohkem pöörad end sissepoole,” ütleb Sallinen.

Zoomeri pilk viitab mõnede noorte täiskasvanute näoilmele klienditeeninduses või muudes suhtlusolukordades.

Pilku võib kirjeldada kui sõnatut, pikka või tühja pilku. Pilk näeb välja selline nagu inimene pole üldse huvitatud või on trotslik.

Sallinen peab zoomeri pilku ebaviisakaks.

Inimesed püüavad teistega pilkude või puudutuste kaudu ühendust luua. See on sama, mis kätlemise katse, aga teine inimene ei reageeri väljasirutatud käele, võrdleb Sallinen.

Klienditeenindaja näitab ärritust ja jõllitab vaikides, isegi mitte vastates.

Jälgimine võib olla ka keeruline sotsiaalne olukord.

Me tahame, et olukord võimalikult kiiresti mööduks. Küsimus võib olla ka kehvas suhtlusoskuses. Me oleme ebaviisakad ja jõllitame külmalt, ütleb ta.

See võib olla agressiivsus. Me tõmbume oma maailma. Pilk ei ütle üldse midagi, märgib ta.

Tema sõnul ei ole normaalne käitumine, kui teine inimene suhtluse ajal ei tee mingeid žeste ega näoilmeid või kui pilgus pole emotsiooni.

Maailmas arutatakse ka seda, kas see võib olla lihtsalt sotsiaalmeedia nähtus.

Kui pilk on nähtus, võib see olla ka soovitud käitumine. See on lahe asi. See võib olla õpitud harjumus, märgib asjatundja.