Donald Trump hoiab relva Volodõmõr Zelenski pea kohal, nõudes tohutuid reparatsioone ja poolt Ukraina nafta-, gaasi- ja süsivesinikevarudest ning peaaegu kõiki metalle ja suurt osa infrastruktuurist.

Tema „mineraalide tehingu” viimane versioon, mille sai kätte Telegraph, on kaasaegse diplomaatia ja riigisuhete ajaloos pretsedenditu.

„See on sundvõõrandamise dokument,” ütles Atlandi Nõukogu energiaõiguse ekspert Alan Riley. „Pole mingeid garantiisid ega kaitseklausleid, USA ei anna vastu midagi.”

„Ameeriklased saavad lepingust taganeda, ukrainlased mitte. Ma pole kunagi varem midagi sellist näinud,” märkis ta.

Tekst ei jäta kahtlust, et Trumpi peamine eesmärk on muuta Ukraina Ameerika nafta-, gaasi- ja ressursitööstuse kolooniaks.

See haakub paralleelsete kõnelustega USA ja Venemaa vahel kõikehõlmava energiapartnerluse üle, sealhulgas plaanid taastada suurtes kogustes Lääne-Siberi gaasivood Euroopasse, kusjuures USA ettevõtted ja Trumpiga sarnased rahastajad saavad selles äris olulise osaluse.

Elav gaasikaubandus liiguks läbi Ukraina võrgu ja hiljem Läänemere kaudu, kui saboteeritud Nord Streami torujuhtmed taas käivituvad.

Uues eelnõus öeldakse, et Ameerika Ühendriikide-Ukraina ülesehituse investeerimisfond hakkab kontrollima Ukraina „kriitilisi mineraale või muid mineraale, naftat, maagaasi (sealhulgas veeldatud maagaasi), kütuseid või muid süsivesinikke ja muid kaevandatavaid materjale”.

Kõik USA energiaseaduses loetletud kriitilised materjalid on hõlmatud, sealhulgas nii haruldased muldmetallid kui ka 50 muud mineraali nagu liitium, titaan, koobalt, alumiinium ja tsink.

USA kontrollib loodusvaradega seotud infrastruktuuri, „sealhulgas, kuid mitte ainult teid, raudteed, torujuhtmeid ja muid transpordivarasid; sadamaid, terminale ja muid logistikarajatisi ning rafineerimistehaseid, töötlemisrajatisi, maagaasi veeldamise ja/või taasgaasistamise rajatisi ja sarnaseid varasid”.

Uue fondi viiest juhatuse liikmest kolm valib USA. Sellel on „A” aktsiad ja kuldaktsiad. Ameerika saab kõik tasud seni, kuni Ukraina on tasunud USA-le vähemalt 100 miljardi dollari suuruse sõjavõla, millele lisandub 4 protsenti intressi – vähem kui 350 miljardit dollarit, millest Trump varem rääkis, kuid mis on siiski pool Ukraina SKT-st, ja tuleb tasuda.

Ukrainal on ainult B-aktsiad ja ta saab 50% tasudest alles siis, kui võlgnevused on tasutud.

Fond on registreeritud Delaware’is, kuid New Yorgi jurisdiktsiooni all. USA-l on kõigi projektide esimene keeldumisõigus. Tal on õigus tööajal igal ajal uurida Ukraina ministeeriumi või agentuuri dokumente ja raamatupidamisarvestusi.

USA võib vetostada Ukraina ressursside müügi teistesse riikidesse, mis võib tähendada haruldaste muldmetallide müügi keelamist Hiinasse, kuid võib ka piirata müüki Euroopasse.

Professor Riley ütles: „See ei sobi kokku EL-i liikmelisusega ja võib-olla on see osa eesmärgist. Paneb arvama, kas tegelik kavatsus ei pruugi olla Zelenski sundimine seda tagasi lükkama.”

USA ei maksa investeerimiskapitali, pidades oma panust varasemat sõjalist abi. Turvagarantiid ei pakuta.

Leping teeb mõned retoorilised žestid Ukrainale, öeldes, et „Ameerika rahvas soovib investeerida koos Ukraina rahvaga vabasse, suveräänsesse ja turvalisse Ukrainasse.

Selles tunnustatakse 1994. aasta Budapesti memorandumis Ukraina panust rahu tagamisse, „jättes vabatahtlikult maha maailma suuruselt kolmanda tuumarelva arsenali”.

Tingimused on aga isegi karmimad kui esialgsed eelnõud, mida rahvusvahelised juristid pidasid röövellikeks ja neokoloniaalseteks ning mis tekitasid pahameelt suures osas Euroopast. Dokument meenutab ebavõrdseid lepinguid, mille Euroopa võimud 19. sajandil Hiinale peale surusid.

See on julm viis kohelda demokraatlikku liitlast, kes võitleb oma poliitilise olemasolu eest ja kaitseb Lääne välisliini Vene imperialismi vastu.

Trumpi Valge Maja sõnul ei julgeks Putin rünnata, kui Ameerikal on mängus kommertshuvid, kuid sellel pole õigustust kontekstis, kus ta peab läbirääkimisi ka energiatehingute üle Kirill Dmitrijeviga, kes on McKinsey koolitatud Venemaa riikliku investeerimisfondi juht.

Venemaa meedia teatel puudutavad need kõnelused USA puurijate naasmist Kara merele ja Arktikasse, aga ka USA frakkimistehnoloogiat.

Saksamaa väljaanne Bild Zeitung teatas, et Šveitsis on Nord Stream 2 torujuhtme taasavamiseks juba nädalaid peetud kõnelusi, mida viisid salaja läbi endine Stasi agent Matthias Warnig ja Trumpi saadik Richard Grenell, kes on tuntud oma Kremli sümpaatiate poolest.

Tingimused annaksid USA töövõtjatele operatiivkontrolli ja rasvase tuluvoo, luues raha õhust. Küünik võib seda nimetada seaduslikuks „annetuseks” Kremli poolt Trumpi siseringile.

„Räägitakse Nord Streamist. Oleks huvitav, kui ameeriklased avaldaksid Euroopale survet, et nad lõpetaksid meie Vene gaasist keeldumise,” ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Ukrainlastelt oodatakse mineraalide tehingu kinnitust, isegi kui Trumpi läbirääkija Steve Witkoff kasutab Kremli propagandat, kinnitades Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja võltsreferendumid ning loovutades ennetavalt neli oblastit, mida Putin ei ole isegi vallutanud.

Kui Witkoff oleks kuulanud sel nädalal USA ülemkoja senati luurekomitee istungit, oleks ta kuulnud USA kaitseluureagentuuri juhi kindral Jeff Kruse tunnistust, et Venemaal on sõja menetlemisega tõsiseid raskusi ja aasta lõpuks saab ta täiesti tühjaks – kui Lääs oma liini hoiab.

Putin on oma raskete päevade fondi ammendanud ja puhub oma sõjalise Keynesi majanduse tihendid õhku. Ukraina droonid vasardavad tema naftaekspordirajatisi, mistõttu võib ta energiarahu vajada rohkem kui Ukraina.

„Trump on ulatanud võidukäe,” ütles Tim Ash Chatham House’ist.

Diplomaatiline katastroof lääne jaoks areneb nüüd hoogsalt kõigil rinnetel.

Trump nõustus aitama Venemaal taastada „juurdepääs põllumajandus- ja väetiseekspordi maailmaturule, alandada merekindlustuskulusid ning parandada juurdepääsu sadamatele ja selliste tehingute maksesüsteemidele” auhinnaks Musta mere mererahu sõlmimise eest, mis aitab ka Venemaad rohkem kui Ukrainat.

Putin soovib konkreetselt, et Venemaa põllumajanduspank Rosselkhozbank ühendataks Swifti maksesüsteemiga ja ta soovib, et embargo tühistataks farmiseadmetele, millel on tema sõjamasina jaoks kahesuguse kasutusega võime. Ta on mõlema kindlustamisel edenenud.

Ka Euroopa sanktsioonide režiim on lagunemise lähedal. Ungari ja Slovakkia on mõlemad teatanud, et nad ei hääleta olemasolevate piirangute pikendamise poolt, mis tähendab, et sanktsioonid aeguvad juulis automaatselt ja sellega kaob kontroll Venemaa keskpanga varade üle Euroopas 200 miljardi euro ulatuses.

„Kui kasvõi üks EL-i liikmesriik hääletab varade külmutamise vastu, siis külmutamine aegub. Venemaa keskpank saab seejärel oma hoiuse Euroclearist viivitamatult välja võtta,” ütlesid Anton Moiseienko ja Julia Ziskina Royal United Services Institute’ist (RUSI).

„Kõigi reparatsioonide ja aruandekohustuse juttude kõrval loovutaks EL 200 miljardit eurot režiimile, mis käivitas Euroopa suurima sõja pärast Teist maailmasõda – see on EL-i välispoliitika jaoks Afganistani stiilis hetk,” lisasid nad.

See on koht, kuhu me liigume Euroopa „hoolsalt kalibreeritud segadusega”. Euroopa ja Suurbritannia peavad selle reetmise lõppedes tasuma kogu arve Ukrainast allesjäänud osa ülesehitamise eest, samal ajal kui Trump võtab endale Ukraina peamise majanduse elavdamise vahendi ja Putin saab oma 200 miljardit eurot tagasi.

CIA direktor John Ratcliffe ütles sel nädalal senati komisjonile, et Trump teab, et oleks ohtlik, kui Putin saavutaks oma „maksimalistlikud” eesmärgid.

Seni viitab kõik sellele, et Trump & Putin Inc on täiesti harmooniline ühisettevõte.