Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on USA-l Gröönimaaga tõsi taga. Putinit see ei imesta, sest tema sõnul on USA Gröönimaad soovinud alates 1860. aastatest.

Juba siis kaalus Ameerika administratsioon Gröönimaa ja Islandi annekteerimist, kuid see idee ei leidnud Kongressis toetust.

Putini sõnul on selge, et USA jätkab oma geopoliitiliste ja majanduslike huvide elluviimist Arktikas.

Tema sõnul on see USA ja Gröönimaa vaheline asi ega ole seotud Venemaaga, kuid Kreml on sellest hoolimata mures NATO tegevuse pärast Arktika piirkonnas.

Putin süüdistas NATO tegevust ebastabiilsuse ja probleemide toomises piirkonda ning mainis ka Soomet nimepidi.

NATO riigid näevad Põhjalat üha enam konfliktide baasina ja harjutavad nendes tingimustes vägede kasutamist, sealhulgas „uustulnukate”, so Soome ja Rootsi vägedega.

Putini sõnul ei olnud Venemaal varem probleeme Soome ega Rootsiga.

Venemaa pole kunagi Arktikas kedagi ähvardanud. Kuid jälgime tähelepanelikult olukorra arengut, ehitame sobiva reageerimisliini, suurendame relvajõudude lahinguvõimet ja moderniseerime sõjalise infrastruktuuri objekte, sõnas ta.

Putin ütles, et Venemaa kaitseb oma suveräänsust ja riiklikke huve, kuid jättis ukse lahti ka koostööle lääneriikidega.

Putin ütles, et Arktika piirkond hõlmab enam kui veerandi Venemaa pindalast ning toodab märkimisväärse osa sisemajanduse kogutoodangust ja ekspordist.

Põhieesmärk on põhjapoolse meretee ehk Kirdeväila laiendamine Transarktilise transpordikoridori osaks, mis ühendaks Peterburi Vladivostokiga.

Kreml soovib tugevdada Venemaa jäämurdjalaevastikku ja investeerib ka Arktika kaubalaevastikku. Lisaks on kavas ehitada uusi sadamaid ja parandada raudteeühendusi, ütles Putin.

Putin meelitas ka noori ja haritud venelasi massiliselt Arktikasse kolima.

Putini sõnul teeb Kreml kõik, et säilitada Venemaa „globaalne juhtpositsioon” piirkonnas.