Donald Trumpi administratsioon on peatanud Ukraina rahuplaani, et anda Euroopale koht läbirääkimiste laua taga, edastab Telegraph.
USA presidendi Ukraina erisaadik on lubanud pidada NATO liitlastega individuaalseid kõnelusi enne kauaoodatud sõja lõpetamise kavandi vormistamist.
Kindral Keith Kellogg ütles, et küsib kõnelustel Euroopa diplomaatidega seisukohti mis tahes rahulepingu vormi ja selle kohta, millised valitsused saaksid sellele protsessile kaasa aidata.
Ta lubas pidada need läbirääkimised NATO alliansi „peaministrite ja presidentidega”, mis rahustab neid, kes kardavad, et nad jäetakse Washingtoni läbirääkimistest välja.
Samal ajal ütles kindral Kellogg, et avalikustab rahuplaani elemendid sel nädalavahetusel Saksamaal Müncheni julgeolekukonverentsil.
Telegraph mõistab, et see tähendab jätkuva sõjalise toetuse pakkumist Kiievile vastutasuks juurdepääsu eest Ukraina haruldaste muldmetallide ressurssidele.
Kindral Kelloggiga rääkinud eurooplased said kinnitust, et Washington soovib tugevdada Ukraina positsiooni tulevastel läbirääkimistel Venemaaga, ütlesid aruteludega kursis olevad allikad.
Varem teatati, et Trumpi Ukraina saadik esitab Baieri osariigi pealinnas toimuval rahvusvahelisel kohtumisel kogu rahuplaani kavandi, mida ta hiljem eitas.
USA president väitis, et lõpetab ligi kolm aastat kestnud sõja Ukraina ja Venemaa vahel 24 tundi pärast ametisse astumist 20. jaanuaril.
Kuid see ambitsioonikas plaan läks vett vedama, kui kindral Kelloggile anti pärast Trumpi Ukraina eriesindajaks määramist 100 päeva aega rahulepingu sõlmimiseks.
See tähtaeg võib aga veelgi edasi lükkuda, kuna erisaadik kavandab kohtumisi NATO ülejäänud 31 liikmesriigi liidritega.
Samuti on märke arvamuste lahknevusest Trumpi ja tema erisaadiku vahel, kes ei teadnud, et USA president oli kavandanud kõnelused Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Kindral Kellogg tunnistas eraviisiliselt, et sai kohtumisest teada alles teleuudistekanalist kohtumise ajal Euroopa ametnikega.
See tekitas kartusi, et saadikul ei pruugi olla piisavalt mõju Trumpi üle ega isegi pädevust lõpliku tehingu vahendamiseks.
Ilmsed viivitused rahuläbirääkimistel tekkisid siis, kui Venemaa andis märku, et läbirääkimised USA-ga on samuti takerdunud.
Moskva väitis, et ta ei ole veel saanud ühtegi pakkumist, mis veenaks teda läbirääkimiste laua taha tulema.
Möödunud nädalavahetusel ütles Trump, et on pidanud kõnelusi Vladimir Putiniga ja Venemaa president „tahab, et inimesed lõpetaksid suremise”.
Kuid USA president keeldus intervjuus New York Postile ütlemast, millal ta Putiniga sellest rääkis.
Venemaa välisministri asetäitja Mihhail Galuzin ütles vastuseks: „Oluline on, et sõnu toetaksid praktilised sammud, mis võtavad arvesse Venemaa õigustatud huve, näidates valmisolekut kriisi algpõhjuste likvideerimiseks ja uute reaalsuste teadvustamiseks.”
„Konkreetseid ettepanekuid pole veel laekunud,” sõnas ta.
Möödunud nädalal ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et kõnelused Trumpi administratsiooniga on intensiivistunud.
Moskva on varem nõudnud, et Ukraina vähendaks oluliselt oma relvajõudude suurust ning rahu hinnaks lubadust mitte ühineda NATO ja Euroopa Liiduga.
Zelenski on keeldunud selliseid variante kaalumast, kuna need jätaksid tema riigi avatuks Vene vägede järjekordsele rünnakule.
Tagasilöök Venemaalt saabus USA ja tema Euroopa liitlaste vahelise suure diplomaatianädala eel.
USA asepresident JD Vance sõidab koos kindral Kelloggiga Saksamaale, kus nad kohtuvad Zelenski ja teiste Euroopa liidritega, sealhulgas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.
Vahepeal toimub NATO kaitseministrite esimene kohtumine Brüsselis pärast seda, kui Ukraina abistamise suhtes skeptiline Pete Hegseth võttis üle kaitseministeeriumi Pentagoni juhtimise.
Suurbritannia juhatab esimest korda ka enam kui 50 riigist koosneva nn Ramsteini grupi kohtumist, mis toetab Ukrainat.
Ukraina kaitsekontaktrühma juhtimine anti üle kaitseminister John Healeyle pärast seda, kui ameeriklased ütlesid, et Ühendkuningriik peaks juhtima NATO jõupingutusi Euroopas.
