Rahvusvaheline julgeolekukeskkond muutub Venemaa agressiivse tegevuse tõttu. Muutuste mõju Soomele võib olla järsk, hoiatab Soome sõjaväeluure värskes ülevaates.

Ülevaade teeb selgeks, kuidas Venemaa on praegu Euroopa julgeolekukeskkonnale suurim oht ​​ning kuidas ta püüab vähendada oma peamiseks vastaseks peetava Lääne mõju. Samal ajal püüab Venemaa kindlustada endale eelist ja tugevdada suhteid osapooltega, kes on vastu USA ja Lääne strateegilistele eesmärkidele. Sõjaväeluure on muutnud ka Venemaa väiksemate naaberriikide, näiteks Soome positsiooni, vahendab Iltalehti.

Venemaa suhtub julgeolekupoliitikasse kui suurriikide nullsummamängu, kus NATO laienemine tugevdab USA positsiooni ja nõrgestab seeläbi Venemaa julgeolekut. Naaberriikide suveräänsus ega julgeolekuhuvid ei ole tema arvestuses teguriks, seisab ülevaates.

Enda sõjalise domineerimise tagamiseks naaberregioonides on Venemaa teinud erinevaid diplomaatilisi rünnakuid, millest ilmseim on president Vladimir Putini 2021. aasta lõpus välja kuulutatud julgeolekugarantiide nõue.

Soome sõjaväeluure hinnangul hakkab Venemaa lähiajal tõenäoliselt kasutama kõiki nn laiaulatuslikke mõjutusvahendeid, püüdes tekitada lahkhelisid NATO ja Euroopa Liidu sees. Luureülevaate kohaselt hõlmavad need vahendid küber- ja infomõjutamist, energiapoliitikat, energia- ja muu kriitilise infrastruktuuri mõjutamist, migrantide kontrolli ja erinevaid luureoperatsioone.

Sõjaväeluure loetleb ka, millised teemad Venemaale ja tema luureteenistustele Soomes hetkel erilist huvi pakuvad. Need on tugevalt seotud Soome NATO liikmelisuse ja muu tihenenud rahvusvahelise kaitsekoostööga.

Luureteenistuste huviobjektid on eelkõige Soome NATO-poliitika elluviimine, kaitsekoostöö arendamine, rahvusvaheliste vägede tegutsemine Soomes ning NATO staapide ja jõustruktuuride arendamine, seisab ülevaates.

Lisaks neile on Venemaal sõjaväeluure andmetel Ukraina sõja ajal kõrgendatud vajadus hankida teavet kaitsetööstuse tootmisvõimsuse ja kaitseväe materiaalse jõudluse arengu kohta.

Luureoht kaitsesüsteemile on suunatud eelkõige kaitseväe sooritus- ja tegutsemispõhimõtetele ning valmisolekule, seisab ülevaates.

Luureülevaate kohaselt on Venemaa luuretegevus Soomes praegu aktiivne. Ka Venemaa sõjaväeluure GRU on püüdnud uuendada oma luuremeetodeid, et see peegeldaks paremini muutunud tegevuskeskkonda.

Meetodid on ilmselt varasemast mitmekülgsemad ja osaliselt improviseeritud. See võib väljenduda näiteks nn tankistide ja vahendajate üha suuremas kasutamises, aga ka vahetumas teabe hankimises, hindab sõjaväeluure.

Samuti hoiatab ülevaade, et Venemaa püüdlused värvata allikaid infovõrkudes ja eriti venemeelsetes sotsiaalmeedia foorumites muutuvad tõenäoliselt tavalisemaks. Hinnanguliselt jääb infovõrkudes toimuva luureoht märkimisväärseks.

Sõjaväeluure toob välja ka Venemaa erinevate vandalismiaktide ja isegi kahjude võimalikkuse, mille eest kaitsepolitsei (Supo) sabotaažile spetsialiseerunud analüütik hiljuti hoiatas. Eelmisel aastal leiti, et Venemaa korraldas Euroopas mitu sabotaažirünnakut ning üritas ka näiteks lennukikaubaga saata isesüttivaid tulepomme.

Sõjaväeluure kinnitab sarnaselt Supole, et Ukraina sõja ajal on Venemaa korraldanud mitmes Euroopa riigis erineval tasemel kahjulikku tegevust. Nende rünnakute toimepanijateks on olnud Venemaa värvatud vahendajad, kes on suutnud Ukraina toetamisega seotud logistikale läbi viia lihtsat sabotaaži ja vandalismiakte.

Euroopas tuvastatud näidete tõttu on sõjaväeluure hinnangul Ukrainale antava toetuse tõsise kahju oht suurenenud ka Soomes.

Vajadusel on Venemaal valmisolek suurendada operatsioonide intensiivsust ja suutlikkust suunata kahju ka sõjalistele sihtmärkidele või ühiskonna kriitilisele infrastruktuurile ja varustuskindlusele, hoiatatakse ülevaates.

Luureülevaates uuritakse ka seda, kuidas on oluliselt suurenenud välismõjude oht andmeedastus- ning Läänemere põhjas kulgevatele elektrikaablitele ja gaasitorudele. Samas märgitakse, et nende tähtsus, eriti Soome ja Balti riikide jaoks on kesksel kohal.

Taristut mõjutavat tegurit on väga raske tõestada ja tegevused on vaieldavad, seisab ülevaates.

Samal ajal, kui Venemaa peab sõda Ukrainas, valmistab ta ette ka suurt relvajõudude reformi. Venemaa eesmärk on suurendada oma relvajõudude suurust 350 000 sõduri võrra 1,5 miljonini ning luua uued väed ja juhtimistasandid.

Sõjaväeluure ülevaade kirjeldab, kuidas Venemaa on alustanud oma sõjaväeringkondade reformi ning selle raames kaotanud vana Lääne sõjaväeringkonna ja Põhja operatiivstrateegilise juhtimismudeli. Soome ümbruses on Venemaa taasloonud Nõukogude Liidu ajal tegutsenud Leningradi sõjaväeringkonna.

Leningradi sõjaväeringkonda kavatsetakse tulevikus oluliselt tugevdada ja selle tugevust suurendada ligikaudu 50 000 sõduri võrra. Sellega muudetakse Koola piirkonna sõjaväekorpus armeeks, Karjalasse luuakse täiesti uus sõjaväekorpus ning mitmed brigaadid muudetakse diviisideks.

Kui muudatused on lõpule viidud, suurendavad need tõenäoliselt Soome lähipiirkonna vägede tugevust umbes 30 000 sõdurilt umbes 80 000 sõdurini. Siiski on tõenäoline, et seni, kuni Ukraina sõda jätkub praeguse kurnamissõjana, sõjaline jõud Soome lähipiirkonnas oluliselt ei suurene. Tõenäoliselt seab Venemaa aga pärast Ukraina sõja lõppu oma prioriteediks põhja suuna ja püüab reformide elluviimist kiirendada, hinnatakse ülevaates.

Soome kaitseväe sõjaväeluure avaldas jaanuari lõpus oma ajaloo kolmanda avaliku luureülevaate, milles lisaks ohuhinnangutele vaadatakse muu hulgas ka sõjaväeluure korraldust ja toimimist. Varem Soomes väga salaja tegutsenud sõjaväeluure on nüüd iga kahe aasta tagant nendes avalikes ülevaadetes oma tegevusest aru andnud.