USA president Donald Trump on rahvusvahelist poliitikat raputanud, öeldes muu hulgas, et USA tahab Gröönimaad, Panama kanalit ja isegi Kanadat.
Ameerika Ühendriikide välispoliitika on muutunud ja Soome on täiesti uues maailmas. Püüame keerulises olukorras oma kohta leida ja oma eelist maksimeerida, ütles president Alexander Stubb tänase esmaspäeva 3. veebruari õhtul Yle Raadio 1 saates.
Saate Maailmapoliitika argipäev erisaade rääkis muuhulgas Soome suhtumisest USA-sse nüüd, mil Soome on NATO liige ja veelgi lähedasem liitlane Lääne suurriigiga.
Stubbilt küsiti arvamust hinnangute kohta, et Soome lausa „roomab” USA ees, ja taassoometumise juttude kohta. Soometumine tähendas, et Soome hoidus igati Nõukogude Liidu avalikust kritiseerimisest.
On olnud hinnanguid, et praegu ei julgeta USA-d kritiseerida just lähedase liitlassuhte pärast – mis on teie vastus, küsis ajakirjanik Sampo Vaarakallio.
President vastas, et sellised arvamused näitavad ajaloo puudumist.
Peame meeles pidama, et Nõukogude Liit oli autoritaarne, totalitaarne, kommunistlik rõhuv riik. See oli imperialistlik riik, mis võttis üle Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning käitus Soomega nii nagu ta tegi, märkis ta.
Hea uudis on Stubbi sõnul see, et tänapäeval saab esitada küsimuse uue soometumise kohta ilma tagajärgedeta.
Aga kui võrreldakse Nõukogude Liitu ja tänapäeva USA-d, siis võib-olla läheme veidi liiale, ütles Stubb.
Ka keerulisi küsimusi saab USA-ga arutada, kinnitas vabariigi president.
On ka teemasid, mida presidendi sõnul arutatakse ilma avalikustamiseta, kulisside taga.
Stubbi sõnul toimib Soome välispoliitika praegu „kahel rajal”.
Meil on oma kahepoolsed suhted näiteks USA-ga. Seal on jutt jäälõhkujatest, tehnoloogiast või kaitsest, ütles president.
Tema sõnul on sama oluline samaaegne koostöö teiste Põhjamaade ja Euroopa Liiduga.
Soome jaoks on kõige olulisem rahvusvahelise õiguse austamine.
Saates olid veel külalisteks Välispoliitika Instituudi direktor Hiski Haukkala, Helsingi Ülikooli Jean Monnet’ professor Hanna Tuominen, Londoni Majanduskooli teadur Heljä Ossa, filosoof Maija-Riitta Ollila ja kirjanik-režissöör Juha Hurme.
